Postiteenused kodust lahkumata

kajaseppLeave a comment

Postimaailm muutub – postihobuste asemele on ammu tulnud autod ning pakke toimetatakse kätte juba ka droonide ja robotitega. Paindlikumaks ja moodsamaks on muutunud ka vanade heade postiteenuste osutamine. Paljud ei oska võibolla oodatagi, et postiteenuseid saab kasutada postkontorisse minemata, isegi kodunt lahkumata.

Kirjakandja toob teenuse koju või kontorisse

Kõigil postiteenuse kasutajatel, kes elavad või asuvad maapiirkonnas postiasutusest kaugemal kui 5 km, on võimalus kutsuda kirjakandja koju või tööle ning kasutada postiteenuseid oma elu- või asukohast lahkumata. Naljaga pooleks võib öelda, et kirjakandjast saab üha enam postikuller, kes toimetab kohale ka pakke, müüb marke ja ümbrikuid ning võtab vastu saatmist vajavaid kirju.

12Maapiirkonnaks on küla, aleviku või alevi territoorium. Neis piirkondades on kirjakandja kohalekutsumine tasuta, maksta tuleb ainult postiteenuste ja neile kehtestatud teenustasude eest nagu tuleks maksta ka postkontoris.

Kuna kirjakandja osutab teenust oma igapäevase kanderingi käigus, on ainsaks piiranguks teenuse osutamise aeg. Teenust osutatakse tööpäeviti kella 8:00-16:00, kuid muidugi ei pea nii pikka aega kodus kirjakandjat ootama. Pärast tellimuse vormistamist võtame Sinuga ühendust ning lepime kokku täpse teenindamise päeva ja aja.

Kirjakandjat saab kohale kutsuda kodulehel oleva vormi kaudu või telefonil 6616616.

Kiri paberi, margi ja ümbrikuga mässamata

Kuna paberkirjade saatmine muutub üha haruldasemaks, on kindlasti nii mõnigi arvutikasutaja olnud paberkirja saatmist plaanides olukorras, et kiri on arvutis valmis kirjutatud – aga kuidas see digitaalsest maailmast füüsilisse saada? Printimine, ümbrik, mark, kirja ümbrikusse panek, aadressi kirjutamine, margi kleepimine ja lõpuks kirja postkasti viimine… Pole just kontimurdev, kuid kiiretel hetkedel siiski tüütu ajaröövel. Ja kui koduprinterist on tint otsas või pood või postkontor, kust ümbrikku ja marki osta, õhtul juba suletud, võibki kiri lõpuks saatmata jääda.

Lahenduseks on kirja saatmine Omniva e-teeninduses. Kirjuta kiri (salvesta igaks juhuks pdf-i, et väljatrükkimisel säiliks Sinu tehtud kujundus), lae see e-teenindusse üles, lisa saaja aadress – ning jäta kõik ülejäänu meie hooleks. Prindime kirja välja, paneme selle ümbrikusse ja viime kohale!

E-teeninduses saad saata kirju nii Eestisse kui välismaale ning ka riigisiseseid tähtkirju ja e-tähtkirju. See tähendab, et saad valida, kas viime kirja postkasti või anname üle käsitsi kirjutatud või digitaalse allkirja vastu.

IMG_1029.JPG

Kuidas teenuse eest maksta? Eks ikka pankalinkide kaudu. 1-7 leheküljeline kiri maksab 55-76  senti ning hinna sees on printimine, ümbrik, kirja ümbrikusse panek, adresseerimine ja postitus. Seega võib e-teenindusest kirja saatmine olla odavamgi kui ise paberit, ümbrikku ja marki ostes!

Muidugi saab saata ka pikemaid kui seitsmeleheküljelisi kirju, kuid see on mõnevõrra kallim. Hinnad pikemate kirjade jaoks leiab hinnakirjast.

Saaja saab kirja mugavalt postkasti ning Sina ei pea aega kulutama printimise, ümbrikustamise, margistamise ja kirjakasti viimise peale. Vajadusel saad saata sama kirja mitmele saajale ning lisaks kõigele on Sul alati ülevaade, kellele ja mis sisuga kirju oled aasta jooksul saatnud.

Kui soovid, et kiri oleks kirjutatud Sinu käekirjaga, mitte arvutis, on seegi võimalik – tõsi, mõningase lisategevusega Sinu poolt. Kirjutad kirja käsitsi valmis, skaneerid, salvestad pdf- i ja saadad.

Tähitud kirjad arvutist postkasti või saaja arvutisse

Nagu juba eelpool viidatud, saab e-teenindusest saata ka tähitud kirja. Eesti-sisene tähitud kiri maksab 2.77 (hind koos käibemaksuga) eurot, seejuures sisaldub hinnas kõik, mis lihtkirja puhulgi. Pikemate kui seitsmeleheküljeliste kirjade eest tuleb maksta täiendav tasu.

Veel moodsam variant on e-tähtkiri ehk tähitud kirja edastamine saajale elektrooniliselt. E-tähtkiri on võrdne paberkandjal tähtkirjaga, kuid mugavam välja saata ja vastu võtta.

Saatja poolt vaadatuna käib tähtkirja saatmine e-teenindusest täpselt samamoodi kui tavalist kirja saates, ainult saatmisviisiks tuleb valida e-tähtkiri ning saaja aadressi asemel tuleb sisestada tema isikukoodi ja e-posti aadressi. See tähendab, et e-tähtkirja saad saata ka inimesele, kelle täpset elukohta ei tea, kuid tead tema isikukoodi ja meiliaadressi.

E-tähtkirja puhul saadame saajale e-kirjaga lingi, mille kaudu ta pääseb pärast digiallkirja andmist dokumendile ligi. Saaja saab digiallkirja anda kas ID-kaardi või Mobiil-IDga. Kiri jõuab kohale hetkega ning neid võib saata nii eraisikutele kui ettevõtetele. Ettevõte saab e-tähtkirja asutuse e-posti aadressile ning e-tähtkirja saab vastu võtta isik, kellel on volitus tähtkirjade vastuvõtmiseks.

E-tähtkirja hind on 1,19 (koos käibemaksuga).

Saadetud kirjade staatust ja saajapoolset avamist saab ka elektrooniliselt jälgida, seega saab tõendada konkreetse kirja või dokumendi väljasaatmist saajale. Samuti võib kindel olla, et dokument on kättesaadav üksnes kindlale inimesele.

E-tähtkiri on mugav variant ka ettevõtetele ja omavalitsustele, kellel on vaja inimesteni toimetada ametlikke kirju ning tõendada nende edastamist.

19

Pakiautomaat lihtsustab pakkide saatmist

Muutused on toimunud ka pakisaatmises, kus mugavaimaks võimaluseks on kujunenud pakiautomaat. Paki saab ära vormistada kodus arvuti taga ja siis lihtsalt pakiautomaati panna, aga saaja ja saatja andmete sisestamise võimalus on ka pakiautomaadi juures. Tõsi, nii kaua kuni füüsilisi esemeid digitaliseerida ja 3D printerist saajale välja printida ei saa, tuleb paki teele panemiseks veel ise pakiautomaadi juurde minna.

Meeldivat moodsate postiteenuste kasutamist!

Neli põhimõtet muretuteks tolliprotseduurideks

Mattias KaivLeave a comment

Teatavasti on piiriülese e-kaubanduse populaarsus kiiresti kasvamas. Pakke tellitakse tohututes kogustes nii Euroopast kui ka kaugemalt. Seda näitavad suured pakimahud nii Saksamaalt ja Suurbritanniast kui ka Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest. Kui Euroopast paki tellimine on tänapäeval juba peaaegu sama lihtne kui Eestist, siis kaugemad ostud võivad kaasa tuua esmapilgul keerukana näivad tolliprotseduurid.

Selleks, et impordimaksud ning tolliprotseduurid kliendile üllatusena ei tuleks, annamegi ülevaate sagedamatest juhtumitest, millega klientidel silmitsi tuleb seista.

0A6B6921

  • Euroopa e-poe kaup, mis tarnitakse Ameerikast või Aasiast

Sageli esineb juhtumeid, kus klient on tellinud kauba Euroopa e-poest ning ka saadetise jälgimiskood kannab Euroopa riigi tunnuseid. Kauba Eestisse jõudmisel nõutakse kliendilt tollideklaratsiooni täitmist ning mõnikord ka impordimaksude tasumist.

Paljude Euroopa e-poodide kaup tarnitakse väljaspool Euroopat asuvatest tehastest ning vaheladudest. Seega on üsna tavaline olukord, kus Euroopa e-poest tellitud kaup pannakse teele näiteks Hiinast. Kaup saabub seejärel Eestisse näiteks läbi Roosti, Soome, Hollandi või Saksamaa, kus omistatakse sellele postisaadetise staatus ning jälgimiskood. Kuna kaup saabub Euroopasse kaugemalt, tuleb tollimaksud tasuda saajal sihtriigis.

  • Miks tuleb saadetisele sealhulgas ka kingitusele määrata väärtus?

Kõikide Euroopast kaugemalt tellitud pakkidelt tuleb tasuda importmaksud juhul, kui saadetise väärtus ületab maksuvaba piiri. Seega tuleb iga saadetise puhul määrata ära saadetise väärtus ja kirjeldada ära selle saadetise sisu, ka siis kui tegu on kingitusega.

Kui poest tellitud kauba väärtust tuvastatakse läbi ostudokumentide ( arve, tellimuse kinnitus vm.), siis eraisikult eraisikule saadetud paki puhul selliseid dokumente ei eksisteeri. Sellisel juhul peab saadetise väärtuse määrama saatja. Mida detailsemalt on tema poolt lahtikirjutatud paki sisu, seda suurem on tõenäosus, et tasutav maksusumma tuleb soodsam. Ühtlasi on eraisikute vahelise saadetise maksuvaba piir 45 eurot, kommertsaadetiste puhul aga 22 eurot.

Kui tellitud pakil ei ole väärtust märgitud, väärtus ületab maksuvaba hinda või on väärtus saadetise sisu arvesse võttes ebanormaalselt madal, siis suunatakse saadetis tolliterminali, kus see jääb ootama täiendava info esitamist ja seejärel deklareerimist.

Täiendavat infot saadetise väärtuse kohta küsib toll juhul, kui pakile märgitud info on liiga üldine või saadetise väärtus ei ole tõene ning selle põhjal ei ole võimalik postisaadetist deklareerida. Seetõttu nõuab Maksu- ja Tolliamet saadetise saajalt täiendavaid andmeid, mis võimaldavad tuvastada saadetise sisu ja väärtuse.

Meeles peab pidama ka seda, et panga maksekorraldust ei loeta kauba väärtust tõendava dokumendina, kuna maksekorralduselt pole enamasti võimalik tõestada, et tasuti just selle konkreetse kauba eest.

  • Imporditasud

Kui Aasia ja Ameerika veebipoed jätavad tihti oma soodsate hindadega (eriti tehnikakaupade ja brändikaupade puhul) väga ahvatleva mulje, võib neist ostu sooritades ebamugav üllatus saabuda impordimaksude selgumisel.

Nagu varem ka mainitud, on kommertsaadetiste maksuvabaks piirmääraks 22 eurot. See tähendab, et kui e-poest tellitud kaup maksab vähem kui 22 eurot, ei lisandu kaubale ühtegi lisatasu ning saadetist pole vaja ka tollis deklareerida. Alates 22 eurost tuleb kauba eest tollis tasuda 20% käibemaksu. Alates 150’st eurost lisandub käibemaksule ka tollimaks, mis võib jääda vahemikku 0 – 17 %. Vahemik on just selline, sest mõned kaubad on tollimaksust vabastatud. Seega tasub alati uurida – kas tollimaks rakendub või mitte ja mis on tollimaksu määr.

Näiteks USA’st tellitud 80-euroste kõrvaklappide eest tuleb Maksu- ja Tolliametile tasuda 16 eurot (20%) käibemaksu. Volitades saadetise deklareerida tolliagentuuril iseseisvalt tuleb tasuda lisaks ka 10-eurone teenustasu. See teeb kõrvaklappide lõplikuks hinnaks 106 eurot.

Lisaks käibe- ja tollimaksule rakenduvad üksikute kaubakategooriate puhul erimaksud. Näiteks aktsiisikaupade puhul võivad imporditasud moodustada kauba väärtusest suurema summa.

Just erinevate imporditasude tõttu esineb ka juhtumeid, kus inimene keeldub liialt kõrgete imporditasude maksmisest, misjärel kaup tagastatakse saatjale.

post11-2375.jpg

  • Võltsingud ning keelatud saadetised

Paraku esineb ikka ja jälle ka juhtumeid, kus välismaisest e-poest tellitud odav brändikaup osutub võltsinguks. Kui mõne paki puhul tekib kahtlus, et tegemist võib olla võltsinguga, teostab kohalik brändi esindaja ekspertiisi. Kui selgub, et tegemist on võltsinguga, siis kaup hävitatakse. Sealhulgas peab arvestama ka sellega, et saajale ei kompenseerita ei transpordi ega kauba maksumust.

Omniva tolliagentuuri andmeil saabub kõige enam võltsinguid mitte Hiinas, vaid hoopis Türgist, Ukrainast, Venemaalt ning Austraaliast. Kuna kauba hävitamise puhul tuleb saadetise kinnipidamise-, ladustamise- ja hävitamisekulud hüvitada kauba saajal, soovitab Omniva teadlikult võltsitud kaupa tellimisest hoiduda.

Loomulikult ei väsi me ka meelde tuletamast, et teatud tooteid on endiselt posti teel keelatud tellida. Probleemsemaks kaubaks on viimasel ajal osutunud just huule- ja nuusktubakas, samuti ka e-sigareti vedelik ning ravimid.

…

Kui kogu eelnev tundub endiselt liiga keerulisena, on kliendil alati võimalik lasta oma kaup 10-eurose teenustasu eest deklareerida ka Omniva tolliagentuuri poolt. Sel juhul tuleb esitada tolliagentuurile lihtsas vormis volitus oma kauba deklareerimiseks ning jääda ootama vaid paki saabumist. Tänasel päeval otsustavad selle kasuks ligikaudu pooled välismaal e-poodlejad.

 

Logistika 2016: kiiremini, tihedamini, väiksemates kogustes ja pakiautomaati

ansiarumeelomnivaeeLeave a comment

Analüüsides Eestis tegutsevate logistika-, ekspedeerimis- ja postiteenuseid pakkuvate ettevõtete 2016.aasta majandusaasta aruandeid, saavad kinnitust mitmed põnevad logistikamaailma trendid.

Turg kasvab

Võttes arvesse firmad, kes pakuvad logistikateenuseid, ekspedeerimist ja postiteenuseid ning jättes välja laevanduse, lennunduse, reklaami, jaekaubanduse, ainult naftale spetsialiseerunud ettevõttted jne, on vaadeldud sektori (34 ettevõtet) kogukäive 541 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes kasvas turg kogukäibes 8,2%. Omniva on endiselt kõige suurem Eesti logistikaettevõte ja samal ajal ka kõige kiiremini kasvav: Omniva müügitulu kasv oli 26,7% ehk turu keskmisest enam kui kolm korda suurem.

IMG_1501

Kasvu alus on e-kaubandus

Turu muutusi analüüsides saab kinnitust, et kiiremad kasvajad on seotud e-kaubanduse ja pakiteenustega ning eriti rahvusvaheliste teenustega: tugevalt üle keskmise kasvasid lisaks Omnivale ka DHL, DPD, UPS, Ospentos, Boomerang jt. Oluliselt väiksemas kasvus või isegi languses olid aga traditsioonilisemad ekspedeerijad ja suuremate kaupade liigutajad. See muster kirjeldab ilmekalt ja kinnitab globaalset trendi, kus tänu e-kaubandusele on kaubakogused aina väiksemad, aga liiguvad aina tihedamini – otse tootjalt tarbijale.

Pakkide saatmine kasvab kogu piirideüleses e-kaubanduses. Jack Ma, Alibaba suuromanik, ütles ühel konverentsil välja, et praeguse 80 miljoni paki asemel päevas, peab 7-8 aasta pärast Hiina päevane e-kommertsi pakkide arv ületama ühe miljardi piiri. See on pööraselt suur äri ja Omniva plaanib selles kindlasti osaleda.

Suured saavad suuremaks

Logistikamaailma üldine trend on kiire konsolideerumine. Suured ettevõtted saavad veelgi suuremaks, toimub nii vertikaalne kui horisontaalne integratsioon. Omniva 2011.aastal alanud laienemine Leetu ja Lätti on selle valguses enam kui õige otsus. Omniva pakiäri kasvas kokku 14% ning kasvu vedasidki eelkõige tütarettevõtted Lätis ja Leedus, kasvades vastavalt 65% ja 28%. Alustanuks me laienemist praegu, oleksime tõenäoliselt juba hiljaks jäänud. Seda enam, et suured rahvusvahelised kliendid vaatavad Baltikumi ühtse turuna ja ootavad terviklahendust

Logistika on mahuäri, nii et siin ei saagi jääda ainult väikeseks kohalikuks viimase miili tegijaks ja teenuseosutajaks maailma suurtele logistikaettevõtetele. Ka siin on oluline roll rahvusvahelisel äril: Omniva on saanud jala ukse vahele, et saada enda kätte osa rahvusvahelisest kaubavoost.

Meie rahvusvaheline äri ning Post11 teevad õigeid käike. Kui 2016.aastal vahendas Post11 pakke ca 80 riigile läbi Tallinna, siis tänaseks opereerib Post11 juba ka Saksamaal ning peatselt on alustamas operatsioonid Amsterdamis. Läbirääkimised käivad ka järgmistes kohtades opereerimise üle.

Oleme pakiautomaadi rahvas

Eestlased, aga ka lätlased ja leedulased, on ilma igasuguse kahtluseta pakiautomaadi rahvas. Euroopas keskmiselt on pakiäris tervelt 84% inimeste eelistuseks kauba kulleriga koju tellimine (ehkki kõikjal nurisetakse sellega kaasneva kodus ootamise vajaduse ja ebaõnnestunud kättetoimetamiskatsete üle). Eesti eristub tugevalt sellega, et 81% inimestest eelistab kauba kättesaamiseks pakiautomaati. Pakiautomaadi populaarsus kasvab jõudsalt ka Lätis ja Leedus.

16

Tarbijate eelistusi kinnitab ka teenuste endi statistika. Kõikides riikides kasvas Omniva näitel kõige kiiremini kaupade tellimine pakiautomaati (+45%), samas kui kullerteenused kasvasid ainult 4%. Leedus kullerteenus lausa kahanes, kuid seda enam kasvas pakiautomaadi kasutamine. Leedu on hea näide, kuidas turg ja klientide eelistused on praegu pöördumas kullerteenuse pealt pakiautomaadi peale.

Ostame online ja Hiinast

52% Euroopa inimestest on ostnud e-kaubandusest väljastpoolt oma riiki, selgub veebruaris tehtud uuringust E-shopper Barometer. Baltikum on esirinnas ka siin: kogu pingerida juhib Läti, kust väljapoolt oma riiki on ostnud  82% e-poodlejatest ning  Leedu ja Eesti on vastavalt 6. ja 8. kohal (75% ja 71%). Huvitav on ka see, et kõigis kolmes riigis on enam kui poole e-ostlejate lemmikostukohaks Hiina  (Lätis 65%, Eestis 63% ja Leedus 61%).

Kokkuvõttes võib öelda, et 2016a.aasta logistikaturu trende nii Eestis, Baltikumis kui laiemalt on mõjutanud piirideülese e-kaubanduse kasv. Üldiseks trendiks on kauba liikumine kiiremini, tihedamini, väiksemates kogustes –  ja Baltikumis pakiautomaati.

Pakiautomaadid paisuvad kui pärmitaigen

kajaseppLeave a comment

Omniva on tänavu huvitavas olukorras, kus pakiautomaatidele uute asukohtade otsimise kõrval tuleb tugevalt keskenduda populaarseimate pakiautomaatide laiendamisele. E-kaubanduse kiire kasv on kasvatanud pakkide arvu ning kõige enam just neis kohtades, kus tellimusi oli ennegi palju. See kinnitab veel kord, et inimene, kes on kord hakanud e-kaubandusest tellima, teeb seda ka edaspidi. Ja tõenäoliselt “nakatab” ta oma soovituse ja kogemusega ka teisi.

Seetõttu paigaldabki Omniva sügisel Baltikumi 65 uut pakiautomaati. Lisaks laiendame olemasolevaid automaate, nii et ettevõtte pakiautomaadivõrgustik suureneb kokkuvõttes pea poole võrra suuremaks.

Sügisese laienemise käigus paigaldab Omniva Eestisse 10, Lätti 30 ning Leetu 25 uut pakiautomaati. Ja Eesti uutest pakiautomaatidest lähevad tõenäoliselt pooled sellistesse kohtadesse, kus üks pakiautomaat juba on, kuid klientide soove ja vajadusi on rohkem kui see jõuab ära teenindada.

Täiendav pakiautomaat populaarsetesse kohtadesse

Pakiautomaati ei saa lõpmatuseni laiendada – puudu võib jääda ruumi pakiautomaadi ümber ning mingil hetkel hakkab kannatama ka kliendi mugavus, kui avanev lahter jääb ekraanist liiga kaugele.

Omniva Baltikumi suurim pakiautomaat asub Riias. See 272 lahtriga Rīgas Stacijas laukuma pakomāts on 12 meetri pikkune. Eesti pikimad masinad on 260 lahtriga ja 12,5 meetri pikkused Kristiine keskuse ja Viru bussiterminali pakiautomaadid. (Lätis on L lahtrite asemel rohkem M lahtreid, mis annab neile väiksema pikkuse juures rohkem lahtreid). See on aga ka enamvähem optimum, kui laiaks pakiautomaat saab minna, nii et selle käsitlemine klientidele veel hoomatav oleks.

Kui automaati laiusse ja kõrgusse enam laiendada ei saa, tuleb samasse piirkonda – näiteks sama kaubanduskeskuse juurde – paigaldada täiendav pakiautomaat.

Muidugi nõuab olukord, kus ühe kaubanduskeskuse juures on mitu Omniva automaati, ka kliendilt mõnevõrra suuremat tähelepanelikkust. Kuidas kliendile arusaadavalt öelda, et sinu pakk on automaadis 1 või 2? Kindlasti on lahenduseks see kliendile saadetavasse sõnumisse selgelt kirja panna ning pakiautomaadi nime ja/või numbri suurelt pakiautomaadi peale kirjutamine.

ülemiste keskus closeup 2

Laiendused sinna, kuhu veel mahub

Samuti laiendame olemaolevaid pakiautomaate ja paigaldame paljudele pakikappe juurde. Eestis saab kappe juurde tervelt 45 automaati – ikka neis kohtades, kus pakimaht on kasvanud pakiautomaadi senisest mahust üle.

Kuhu need uued automaadid ja laiendused siis täpselt lähevad? Kuigi laienemise mahud on paigas, ei saa uute automaatide asukohtadest ega laiendatavatest automaatidest veel konkreetselt rääkida, sest potentsiaalsete asukohtade omanikega käivad veel viimased läbirääkimised ja lepingute sõlmimised. Loodame nendega ühele poole saada sügise esimeses pooles. Seejärel saame koheselt asuda automaate paigaldama või neile pakikappe lisama, et 11.11 ostupäeva ning jõulumahtude jaoks valmis olla.

Kindlasti tulevad uued automaadid ja laiendused kohtadesse, kus nende järgi kõige suurem nõudlus on. Jõulude eel vajavad täiendust rahvarohked ning tiheda pakiliiklusega piirkonnad, kus on oodata suuri ülemahtusid.

IMG_8705

Uut tüüpi automaadid maapiirkondadesse

Inimesed, kes elavad kohas, kus pakiautomaati veel pole, ütlevad nüüd tõenäoliselt, et populaarsetes asukohtades asuvate pakiautomaatide laiendamine või dubleerimine on küll tore, aga millal tuleb pakiautomaat ka meie juurde?

Tulevad, tulevad, ega nad tulemata ei jää! Lõppjärgus on Omniva kevadel algatatud rahvusvaheline riigihange eritüübiliste pakiautomaatide soetamiseks. Plaan on hakata ostma erinevatelt pakkujatelt erinevaid pakiautomaate, nende seas just selliseid, mis sobivad ka väiksematesse kohtadesse. See aitab teenusega inimestele veelgi lähemale jõuda. Lähima viie aasta jooksul investeerime pakiautomaadivõrgustikku üle 20 miljoni euro, mille tulemusena pakiautomaatide arv mitmekordistub nii Eestis kui terves Baltikumis.

Postiteenus otsib jätkusuutlikumaid lahendusi

marialleseLeave a comment

Kogu maailmas saadetakse üha vähem kirju ning kahaneb ka paberile trükitud ja postkasti saadetavate arvete hulk. Eri riikides on langustempo erinev ning loomulikult on see kiirem edukalt toimivates e-ühiskondades. Eestis on kirjamahud langenud viimase kümne aastaga kolm korda. Mediacomi 2017. aasta postiteenuste uuringust selgus, et üle kolmandiku eesti inimestest pole aasta jooksul saatnud ühtegi kirja ega postkaarti, veidi enam kui viiendik ei plaani seda teha ka tulevikus.

Jätkuvat kiiret kirjamahtude kahanemist aitaks peatada vaid tarbijatrendide muutus. Samas maailm ja keskkond milles elame, muutub kiirelt. Oluline infovahetus on liikunud tänasel päeval erinevatesse elektroonilistesse kanalitesse nagu sotsiaalmeedia, e-kirjad ning mobiilside. Seetõttu ongi kirjasaatmine tänapäeval muutunud pigem nišitegevuseks ning mitte info vaid pigem emotsiooni edastamiseks.

Kuni on aga kasvõi üks kiri, on vaja see kohale viia. Olukorra teeb keerulisemaks, et pole ju teada, kust, millal ja kuhu seda saata soovitakse ning seepärast tuleb pidevas valmisolekus hoida kogu võrgustikku. Nii et postiettevõtted peavad otsima võimalusi, kuidas tagada neis tingimustes klassikalise postiteenuse osutamine. Raha nende kulude katteks ei tule ju ka postiettevõttele kuskilt mujalt kui nendesamade inimeste käest ning teenuse hinda ei saa tõsta ülemäära kalliks.

E-riigis Soomes, kus kirjad, arved ja muud materjalid on sarnaselt Eestile suures osas arvutisse kolinud, hakkab Soome Post teisipäeviti postkasti toimetama ainult ajalehti ja lühikese säilivusajaga laborimaterjale, kuid muud teisipäevased postisaadetised tuuakse kätte järgmisel päeval.

Teisipäev on küll päev, mil postisaadetisi – kirju, arveid, otsepostimaterjale jm  – saadetakse Soomes kõige vähem, kuid siiski võib see samm esmapilgul ehmatavana mõjuda. Kuid lähemalt vaatama hakates on kaotused siiski väikesed.

kirjad

Enamik kirju inimeselt inimesele on ammu muutunud eeskätt emotsioonide, mitte kiire info edastamiseks: jõulukaardid, sünnipäevakaardid, tervitused reisilt… Enamasti – isegi sünnipäevatervituste puhul – pole ju oluline, jõuavad nad kohale päev varem või hiljem, sooja emotsiooni ja meelespidamise sõnumit kannavad nad ikka. Arvete maksetähtajad on üldjuhul nii pikad, et päevane viivitus arve kättetoimetamisel pole määrav. Ning otseposti – näiteks sooduskampaaniate, valimisreklaami, infotrükiste jms – postituste planeerimisel saab juba planeerimisfaasis selle teadmisega arvestada.

Teise sammuna on enamik lähiriike seadnud kirjade puhul sisse kaks kättetoimetamise kiirust. Kes tahab, et kiri toimetataks kätte kohe järgmisel päeval, maksab rohkem. Kes ei vaja nii kiiret kohaletoimetamist ning nõustub, et kiri toimetataks kohale 2-5 päeva pärast (riigiti on see vahemik erinev), maksab vähem. Igati mõistlik alternatiiv kliendi jaoks, sest ka jõulu- ja sünnipäevakaarte saab kättetoimetamiskiirust valides ju postitada sellega arvestades mõned päevad varem.  Ja mõnes riigis – ka siin näitena toodud Soomes – pole järgmise päeva kättetoimetamiskiirusega teenust kirjade puhul üldse, vaid kirjad toimetatakse kätte kaks päeva hiljem.

Samuti on Soome Post astunud postimaailmas huviga jälgitavaid samme alternatiivsete teenuste pakkumiseks. Olgu selleks kirjakandjate pakutav muruniitmis- või lumerookimisteenus või muud variandid, mis võimaldaksid kanderingil tühja postikotiga liikuma pidava kirjakandja töö eest muud tasu saada.

Eestis on Omniva katnud traditsioonilise postiteenuse kahjumit vabaturul ja konkurentsitingimustes osutatavate teenuste eest saadud kasumist. Kuna aga postisaadetisi jääb üha vähemaks, siis see kahjum üha kasvab ning olukord pole ka meil pikalt jätkusuutlik. Nii tuleb ka meil erinevaid lahendusi otsida, kuid kindel on see – postiteenus kui selline ei kao ning kuni on kasvõi üksainus kiri, viime meie selle kohale.

Artikkel on varem ilmunud Maalehe veebiuudisena.

Robottarne teeb kliendid rõõmsaks

Mattias KaivLeave a comment

Tänaseks on maailma esimene Robovani piloot kestnud juba mõned nädalad. Hulganisti kliente on oma postkontorisse suundunud pakid hoopis kuuerattalise robotkulleriga koju kätte saanud. Kuna Starshipi robotid on Kakumäel juba mõnda aega ringi sõitnud, siis on need Kakumäelaste jaoks juba üpriski tuttavad. Küll aga läheb inimeste silm tavalisest rohkem särama, kui selgub, et neil on võimalus oma e-poest tellitud pakk just selle sama roboti seest oma koduukse ees kätte saada.

Selleks, et mitte vaid pelgalt vaatlejaks jääda, astusimegi paarile õnnelikule robottarnega pakisaajale ligi ning uurisime nende esmamuljeid.

IMG_1426

Selgus, et tegelikult pole inimesed sellise vaatepildiga siiski veel päris harjunud. „Tavaliselt kõnnivad tänaval inimesed, nüüd on aga juba kaugelt aknast näha, kui üks lipukesega masin tuleb. Kuna mobiiliäpist saab jälgida kaugel robot sinu pakiga on, siis teadsid lapsed juba varakult öelda, et varsti vist on robot kohal,“ ütles paki saanud Lehari, kelle jaoks oli see juba teistkordne roboti külastus.

Tema sõnul on roboti saabumine ka laste jaoks väga oodatud moment. „Vahva on ka see, et robot keerab end inimese poole kui talle lähenetakse. See on tore tunne, kui robot „vaatab“ ja saab aru, et sa tulid, keerab end sinu poole ja laseb paki enda seest välja võtta,“ kommenteeris pakisaaja.

Tänu lihtsale ja loogilisele süsteemile ei ole ka paki pakiroboti seest kättesaamine inimeste jaoks probleem. „Spetsiaalne rakendus annab lihtsad juhised, mis teha tuleb, seega on see väga lihtne,“ märkis Lehari. Nii tema kui ka teised pakisaajad on robottarnest niivõrd vaimustuses, et soovitaks seda ka sõpradele ning sugulastele. “Kindlasti soovitan. See on mugav kui pakid niimoodi koju kätte tulevad. Nii on ainult lust pakke saata ja pakke vastu võtta,“ märkis Lehari.

Piloot Mercedese Robovani ja Starshipi pakirobotitega kestab Kakumäel suve lõpuni. Kui Kakumäe tellib endale saadetise, mis

  1. suundub postkontorisse,
  2. millel on peal saaja telefoninumber,
  3. ning mis on sobivate mõõtudega,

siis saabub see temani väga tõenäoliselt hoopiski pakirobotiga. Toredat tellimist ning põnevat pakisaamist!

 

Omniva kasvab!

kajaseppLeave a comment

Rindereporterite nali ütleb, et konfliktipiirkonnast lahkuda kohe kui tulistamine vaibub:  kohalejäänud korrespondente sunnitakse muidu kirjutama edaspidi nii igavaid asju nagu majandusuudised. Aga olgu rindereporteritega kuidas on, majandusuudised on tegelikult täiesti põnevad ja numbritest saab palju huvitavat välja lugeda.

Omniva esimese poolaasta majandustulemused näiteks näitavad, et:

  • inimesed on e-kaubanduse omaks võtnud ja tellimine-pakkide saa(t)mine kasvab
  • laienemine Lätti ja Leetu on olnud õige otsus
  • Omniva kasvab juba päris mitmendat kvartalit järjest sellise tempoga nagu kiirelt arenev idufirma
  1. aasta esimesel poolaastal olid Omniva kontserni äritulud 51,8 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 25 protsenti. Ja sellist kasvu on Omniva näidanud juba 2015. aasta algusest peale! Pidevalt ja nii kiiresti kasvamine on pigem omane idufirmadele ja väikeettevõtetele, enam kui saja miljonilise käibega ettevõtte puhul on see tõepoolest märkimisväärne!

E-kaubandus kasvab, traditsioonilise postiteenuse osakaal kahaneb

Omniva grupil on neli ärisuunda: postiäri, pakiäri, rahvusvaheline äri ja infoäri. Esimesel poolaastal kasvasid need kõik. Huvitav aga on jälgida ärivaldkondade osakaalude muutust ettevõtte käibes.

2015 2016 1.poolaasta 2017
Pakiäri 36% 33% 32%
Postiäri 42% 32% 30%
Infoäri 1% 2% 2%
Rahvusvaheline äri 18% 30% 34%
Muud 3% 3% 2%

Nagu näha, on viimastel aastatel kõige suuremad muutused toimunud postiäris ja rahvusvahelises äris, millest esimese osakaal on kahanenud, teisel aga jõudsalt kasvanud.

E-kaubandus on kasvumootor

Kõige enam vedas kasvu e-kaubanduse kiire areng, mis kasvatas nii Omniva rahvusvahelise äri kui koduturul Baltikumis osutatava pakiäri tulusid.

Jätkuvalt kasvas Omniva kontsern 2017. aasta esimesel poolaastal kõige enam rahvusvahelises äris, kus kasv oli 76 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Rahvusvahelise äri sisuks on eeskätt Hiina e-kaubanduse pakkide logistika üle kogu maailma.

Globaalse e-kaubanduse kasvu iseloomustab Alibaba suuromaniku Jack Ma hinnang, et praeguse 80 miljoni paki asemel päevas ületab 7-8 aasta pärast Hiina e-kommertsi pakkide arv miljardi piiri. See on üks pakk nädalas kõigi maailma elanike kohta – ja Omniva plaanib selles äris kindlasti kohal olla!

Pakiäri ja infoäri Baltikumis

Omniva koduturg on Baltikum, sest osutame teenuseid nii Eestis, Lätis kui Leedus. 2011.aastal alanud laienemise põhjuseks oli eelkõige kliendivajadus:  suured rahvusvahelised kliendid käsitlesid Baltikumi ühtse turuna ning soovisid ühe teenusepakkuja käest teenust kõigis kolmes riigis. Aga ka Omnivale endale hakkas Eesti turg kitsaks jääma, sest kasvuvõimalused olid ammendumas. Nii saigi laienetud naaberriikidesse, kus kontsern osutab pakiäri ja infoäri teenuseid.

Baltikumis kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kontserni pakiäri tulud 14%. Eriti märkimisväärselt, 65%, kasvas pakiäri Lätis ning Leedus 25%. Lätti ja Leetu laienemine on olnud õige otsus!

Infoäri teenuste tulud kasvasid Baltikumis 35% võrreldes 2016. aasta esimese poolaastaga. Infoäri kasvuvõimalusi toetab e-arvete levik nii Baltikumis kui kogu Euroopas. Seetõttu töötaksi infoäri esimesel poolaastal aktiivselt Euroopa Liidu üleste e-arve formaatide toe rakendamisega ning suurima e-arvete ja e-dokumentide vahetamise keskkonnaga PEPPOL liitumisega. Sammud tulevikku!

Postiäri Eestis: traditsiooniliste teenuste langus, kasv uutest lahendustest

Traditsioonilise postivaldkonna teenuseid osutab Omniva ainult Eestis ning traditsiooniliste siseriiklike postiteenuste tulud on jätkuvalt langustrendis. Postiäri valdkonna tulud tervikuna 2017.aasta esimesel poolaastal küll tõusid (eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1%), aga seda uute segmentide ja lahenduste leidmisest väljaspool traditsioonilisi postiteenuseid.

Kontsern investeeris esimesel poolaastal eeskätt infotehnoloogiasse, jätkates uue logistika infosüsteemi arendamist, ning tegi ettevalmistusi uue logistikakeskuse rajamiseks. Nende kohta on varsti ka juba uusi põnevaid uudiseid oodata!