Läbi aegade on postifirmad rõhutanud sihtnumbri olulisust paki või kirja saatmisel. Nüüd, kui paljude inimeste aadressid on muutumas, kannab see veel olulisemat rolli kui varem.
Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal igi kolmandik Eesti postiaadressidest ehk umbes 400 000 aadressi. Selleks, et kliendi elu pisut lihtsamaks teha, otsustas Omniva, et aadressimuudatuste ajal sihtnumbrites muudatusi ei tehta.
Haldusreformi tõttu muutuvad käesoleva aasta oktoobris-novembris üle 100 000 eramaja aadressi ning 26 000 kortermaja ja 81 000 korteri aadressid. Teisisõnu muutumas on umbes 190 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka ilma hooneteta ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi.
Praeguseks on juba mitmed aadressimuudatused toimunud, kuid suurem osa muudatusi on veel ees. Muudatused ning uued aadressid paneb paika Maa-amet. Selleks, et olukord muutuva aadressiga kliendi jaoks liialt segaseks ei läheks, otsustas Omniva, et paralleelselt aadressimuudatustega sihtnumbreid ei muudeta.
Sellegipoolest on efektiivsemaks toimimiseks ühel hetkel ka sihtnumbrimuudatused vajalikud, need võtab Omniva ette alles siis, kui uued aadressid ja haldusüksused paigas on ( ning kindlasti mitte enne uut aastat). Kuna postisüsteemid töötavad sihtnumbripõhiselt, siis on õige sihtnumbri lisamine kirjale nüüd olulisem kui kunagi varem.
Kindlasti tekib kogu muudatuste protsessis ka üleminekuperiood, kus levib nii vanu kui uusi aadresse (st et kõik andmebaasid pole veel uuendatud ning sünkroonis). Olenemata, et kirjade ja pakkide saatjad peavad oma andmebaasis või teadvustes aadressimuudatused võimalikult ruttu tegema, garanteerib Omniva, et kui saadetisele on märgitud korrektne sihtnumber, siis jõuab see kohale nii uue kui ka vana aadressiga.
Ideaalis tuleb klientidel ikkagi alati kasutada õiget sihtnumbrit ja hetkel kehtivat aadressi. Ka Omniva süsteemides esineb üleminekuperiood, mil andmebaasides sisalduvad olenevalt piirkonnast nii uued kui vanad aadressid. Juhul, kui aadressiotsingühe variandiga tulemust ei anna, tuleks proovida ka teist varianti (vana vs uus aadress).
Pärast haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.
Peale haldusreformi saab Eestis olema viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seetõttu saab nii mõne küla aadressis haldusüksusen märgitud hoopis mõni linn. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel on Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.
Kui inimesel on soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järgi vaadata. Selleks tuleb vaid aadressi teisendaja otsingusse kirjutada oma aadress, mille peale näidatakse ekraanil haldusreformijärgne aadress. Aadressi teisendaja leiad SIIT.
Pärast haldusreformi kehtima hakkavate halduspiiridega saab tutvuda SIIN.
I got this site from my pal who told me on the topic of this site and now
this time I am visiting this website and reading very informative articles here.