Eestis on üksjagu suurepäraseid inimesi, kes panustavad oma vaba aega, kogemusi ja raha headesse tegudesse. Mõned teevad seda teadlikult heategevusena, mõned aga ei oska oma tegusid selle nurga alt nähagi.
31. augustil on Omnivas heateo tegemise päev ning selle päeva eel otsisime üles kogukondadesse panustajad, et uurida lähemalt nende tegemiste kohta.
Martin: „Oma kodukoha elu arendamisse saab panustada igaüks!“
Martin Luts on töötanud Omnivas juba pikki aastaid vastutusrikastel ametikohtadel ning täidab nüüd ärioperatsioonide valdkonna juhi rolli. Alati reibas ja tore kolleeg on sealjuures aastaid pühendanud oma aega, et kodukandi spordielu edendada. Nimelt on Martin pärit Põlvamaalt Kanepist ning on võtnud südameasjaks korraldada igal suvel noortele korvpalliturniir. Kanepi Streetballi nime all on võistlus toimunud alates 2004. aastast ning sai 2014. aastal üle-eestilise tänavakorvpalli meistrivõistluse etapiks.
Martin on võistlust vabast tahtest korraldanud viimased 15 aastat. Pisikesest omaette külapoistega võistumängust on kujunenud Eesti tänavakorvpalli meistrivõistluste oluline etapp. „Ma pole enda tegevuse peale mõelnudki kui heategevuse või ühiskonda panustamise peale. Korvpall on äge ja ma tahan seda valdkonda arendada. Hea meel on näha, et aastatepikkune töö on vilja kandnud ja paljud võistlejad sellega kaasa tulnud,“ rõõmustab Martin.
Svetlana laste tugiisikuna: „Tahan näha, kuidas neist saavad head ja tublid inimesed!“
Svetlana Taraban on Omnivas kirjakandjana töötanud juba 18 aastat. Umbes sama pikk on tema staaž vabatahtlikuna laste tugiisikuna. Täna on ta lisaks oma põhitööle „asendusema“ kolmele lapsele: kahele tüdrukule (15- ja 9-aastased) ja ühele poisile (13-aastane). Vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele on sellist tuge väga vaja, sest laste bioloogilised vanemad ei tulnud toime laste eest hoolitsemisega alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemide tõttu.
Svetlana usub, et inimesed kohtuvad elus põhjusega ja kõik lapsed on ka tema ellu põhjusega saadetud. Svetlana jutustab rõõmsalt laste tegemistest ja ütleb ikka, et „minu lapsed“, kuigi ta neile bioloogiline ema ei ole. Koos on nad käinud Kadriorus jalutamas, Vembu-Tembumaal, kinos ning arutanud pikalt ja laialt maailma asjade üle. Noorem poiss käib vahepeal suurest huvist ka Svetlanaga tööl kaasas.
Tugivanema roll nõuab palju kannatust, kuid annab vastu ka palju rõõmu. Kui küsida Svetlanalt, miks ta tugiisiku rolli endale võtnud on, jääb ta hetkeks mõtlema, justkui poleks seda kunagi ise endalt küsinud ja tegutsenud lihtsalt tugeva sisemise äratundmise toel. „Ma tahan, et neil oleks kõik hästi! Tahan näha, kuidas neist saavad head ja tublid inimesed. Tahan, et neil oleks kõht täis ja katus pea kohal. Iga inimene on väärtuslik ja keegi ei ole siia ilma sündinud niisama. Inimese ülesanne ongi maailma head tuua,“ ütleb ta.
Kõigile lapsevanematele paneb Svetlana südamele, et hoidke oma lapsi ja pidage neid kalliks. Lapsepõlv on lühike, kuid selle mõju kestab terve elu.
Jaak: „Häid tegusid ei ole raske teha!“
Omnivas jaotusvõrgu üksuse juhina töötav Jaak Saar on alati tundnud, et on veel midagi, mida ta teha saab, et kohalikku elu edendada. Jaak meenutab, et aastaid tagasi kui ta veel Ida-Virumaal pangas töötas, kolis Narva ka Tartu Ülikooli kolledž. Ülikoolil oli alguses raske, raha vähe ja mööblitki nappis.Juhuslikult oli aga kontoris just üle jäänud saalitäis täiesti korralikku koolitusruumi mööblit, mistõttu tundiski Jaak, et peab andma oma panuse kolledži arendamisse. Just see siniste toolide lugu on jäänud inimestele meelde ja isegi raamatukaante vahele kirjutatud („Minu Narva“, Katri Raik).
Nüüd Omnivas töötades tunneb Jaak tahtmist teha midagi, mis ulatub igapäevasest tööst kaugemale. Jaak on kindel, et enda tööst uhkusega rääkimine on oluline: ta on osalenud Tagasi Kooli programmis ning plaanib seda teha veelgi. „Enda loo rääkimine võib noortele olla parim eeskuju, millest õppida. Samuti näitab see seda, et Omniva on avatud ettevõte ning oleme valmis oma teadmisi jagama.“ Jaak austab väga posti aastasadade taha ulatuvaid traditsioone ja rikast ajalugu ning seda, kuidas igal pakil on oma lugu.
Et maailmas oleksid asjad paremini, teeb Jaak kaasa Kaitseliidus ning on Alutaguse Maleva asevanem ehk pealiku abi. „See on minu jaoks nii loomulik, et ma ei peagi seda mingisuguseks lisategevuseks,“ sõnab ta. „Häid tegusid ei ole üldse raske teha, pigem on see just väga kerge.“
Kristina: „Maailma parandamiseks peab alustama iseendast“
Omniva vastutustundlikkuse juht Kristina Seema usub, et maailma parandamiseks peab alustama iseendast. Seda ta proovibki teha, läbi iseenda pideva arendamise. Kristina on juba kümme aastat kuulunud noorte aktiivsete naiste vabatahtlikku organisatsiooni Ladies Circle. Tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, kuhu kuulub 12 000 naist üle maailma. Nende motoks on sõprus ja abivalmidus ning tegevustel on kaks suunda: isiklik areng ja heategevus.
„Me koguneme igakuiselt ja laiendame silmaringi mõne uue tegevusalaga tutvumiseks, reaalse tegevuse õppimiseks või külaskäikude korraldamiseks. Tegeleme usinasti ühiskonda positiivsete muudatuste ellukutsumisega , näiteks oleme juba kahel järjestikusel aastal korraldanud heategevuskonverentse („Naine – tasakaalukama ühiskonna looja“ ning „Naise ja mehe koosloodud tänapäev“),“ sõnab Kristina.
Ladies Circle, mille presidendina ka Kristina tegutsenud on, valib iga kahe aasta järel heategevusliku initsiatiivi, mida toetada. Hetkel on nende kogutud toetus läinud pikaaegselt haiglaravil olevate perede toetuseks. Täpsemalt panustatakse sellesse, et koolitada juurde kogemusnõustajaid (toetus läheb MTÜ-le Kogemuse Jõud), kes neid peresid nõustaksid-abistaksid. „Heategevuseks kogume raha erinevate ürituste korraldamisega ja juba viis aastat oleme korraldanud Jõuluturgu. Kõik algas Nõmme turult viis aastat tagasi ja nüüd on see levinud üle-Eesti meie klubidesse.“
Oleme ääretult uhked kõikide meie heategijate üle ning kutsume ka kõiki meie kliente ja jälgijaid üles headele tegudele. Heategu võib sinu joaks olla ääretult lihtne, kuid tähendada teise jaoks hindamatult palju.