3. detsembril 2018 rakendub Eestis (ja kogu Euroopa Liidus) nn geobloki määrus. See hõlmab endas Euroopa Liidu siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestamist kodakondsuse, elu- või asukoha alusel. Teisisõnu, kliente ei tohi diskrimineerida hindade, müügi- ega maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid mõnes teises Euroopa Liidu riigis.
Oluline info e-poodnikele
Milliseid olukordi see puudutab?
Määrusest tulenevad nõuded kehtivad piiriülese kaupade ja teenuste müügile. Riigi piires (kohalikult kauplejalt kohalikule kliendile) tehtavad tehingud toimuvad edasi nagu seni.
Mida see tähendab e-poele?
Sisuliselt võrdsustsub e-pood tavalise poega. Nii nagu tavalises poes ei suunata turiste eraldi sissepääsu ega eristata turiste kohalikest klientidest müügi- või maksetingimuste poolest, nii ei tohi eristada ka e-poes. Niisamuti nagu tavaline pood, võib ka e-poe pidaja siiski otsustada, milliseid makselahendusi ja tasumise võimalusi ta kasutab ning milliseid tarnevõimalusi ta klientidele pakub.
Kas pean nüüd kasutusele võtma kõikide riikide kõikvõimalikud rahvusvahelised makselahendused?
Ei. E-pood pakub oma valikut makselahendusi ning klient, kes soovib ostu sooritada, peab suutma neid kasutada.
PS! Kui aga e-pood aktsepteerib näiteks Eestis välja antud VISA või Mastercard kaarti, peab ta aktsepteerima ka kõikides teistes EL riikides välja antud VISA ja Mastercardi kaartidega tehtud makseid. Kui aga kaupleja kasutab praegu näiteks ainult pangalingi võimalust, ei ole ta kohustatud kasutusele võtma krediitkaardimakseid.
Mida võrdsustamine tähendab?
Keelatud on teisest riigist pärit klient automaatselt ja eelnevalt nõusolekut küsimata ümber suunata selle riigi jaoks kohandatud lehele, kus on teistsugune valik tooteid või teistsugused hinnad. Näiteks kui Eesti e-pood pakub .ee lehel laiemat tootevalikut kui .fi või .lv, kuid toimub Soome ja Läti IP-ga klientide automaatne ümbersuunamine neis riigis kehtiva kaubavalikuga lehtedele, siis enam seda teha ei tohi. Antud näite puhul peab ka Soome ja Läti klientidele olema .ee lõpuga e-pood ligipääsetav.
Kuidas ma selle kauba igasse EL nurka kohale tarnin?
Määrus ei kohusta e-poodi tarnima kaupa igale poole Euroopa Liitu. Kui aga välisriigi kliendile sobivad kaupleja juba olemasolevad tarnevalikud – näiteks kaubale ise järgi tulemine – peab talle seda võimaldama.
Minu e-poes on tarnevõimalusteks pakiautomaat, kuller ja ise järele tulemine. See tähendab ju, et peaksin kulleriga saatma ka Hispaaniasse või Rumeeniasse, kui klient sealt tellib?
Mõistlik oleks tarnevalikute juures väga selgelt välja tuua, millises regioonis seda pakute. Tarnetingimused peavad olema võrdsed kõikidele klientidele sõltumata sellest, kust nad tellimuse teevad. Kui e-pood pakub tarnevalikutena kauba toimetamist pakiautomaati kogu Baltikumis, kulleriga kättetoimetamise võimalust Eestis ning ise järele tulemist müüja juurde, peavad neid valikuid saama kasutada kõik kliendid sõltumata tellimuse tegemise asukohast. Hispaania või Rumeenia klient peab ise otsustama, kas ta soovib nendel tingimustel osta ehk kas ta soovib tulla kaubale järele nt Baltikumis asuvasse pakiautomaati.
Mis saab siis, kui välisriigist telliv klient valib tarneviisiks ise järele tulemise?
Sel juhul on tema vastutus, kuidas ta korraldab kaubale järele tulemise (volitab selleks kedagi Eestist või tuleb tõepoolest ise). Mõistlik oleks müüja poolt tingimustes selgelt sätestada, kui kaua kaupa müüja juures hoiustatakse, et ebamõistlikult pikka ladustamisaega vältida. Sama kehtib ka Eestist tehtud ostude puhul, millele ise järele tullakse.
Mis saab juhul, kui klient soovib kaupa tagastada? Kas see toimub Eesti või kohaliku riigi reeglite järgi?
Tarbijakaitseõiguse kohaselt tuleb vaadata, kas tegu on aktiiv- või passiivmüügiga. Kui eelpool näites toodud Hispaania klient satub eestikeelsele lehele ja teeb seal ostu, on tegu passiivmüügiga. Kui aga e-pood on teinud hispaaniakeelse lehe, on ta sellega juba suunanud oma toodet või teenust Hispaania turule ning peab seepärast olema teinud endale selgeks sealse turu tarbijate õigused ning neid arvestama. Ühtlasi on tootja ja kaupleja vahel sõlmitud passiivmüügi lepingus need sätted tühised, mis on vastuolus määruse kohustustega.
Mul on väike, ainult eestikeelne e-pood. Kas selle õhus oleva võimaluse nimel, et siia võib sattuda ja ostu teha mõni EL riikide ostja, pean end nüüd kõikides EL riikides käibemaksukohuslasena arvele võtma?
Ei. Kehtivad kaugmüügi piirmäärad, mille järel peab end asukohamaal arvele võtma. Piiriüleste käibemaksureeglite ning -piirmääradega saab tutvuda vastaval EL infolehel: https://europa.eu/youreurope/business/taxation/vat/cross-border-vat/index_en.htm
Millal hakkab uus määrus kehtima?
Uus määrus rakendub alates 3. detsembrist 2018. Pärast seda on kliendi põhjendamatu asukohapõhine diskrimineerimine kodakondsuse, elu- või asukoha alusel keelatud ning karistatav rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Eestis hakkab määruse rakendamise üle järelevalvet teostama Tarbijakaitseamet.
Oluline info e-poest ostjale
Kas alates 3. detsembrist 2018 saan nüüd osta kaupu ja teenuseid kõikidest e-poodidest Euroopa Liidus?
Jah, aga ainult siis, kui e-poe poolt pakutavate makselahenduste hulgas leidub Sinu jaoks sobiv. Kui e-pood on seni piirdunud vaid kohalike pangalinkide pakkumisega, siis pole tal kohustust Eestis tegutsevate pankade makselinke pakkuda.
Isegi kui maksevõimalus on sobiv, tuleb ka arvestada tarnevõimaluste sobivusega. Välisriigis tegutseval e-poel pole kohustust tingimata tarnida kaupu Eestisse. Pead enne ostu sooritamist hindama, kas pakutavad tarnetingimused Sulle sobivad – näiteks kõrge saatmistasu, piiratud tarnepiirkond või valmidus võimaluse korral pakile ise järgi minna.
E-pood pakub kauba kättetoimetamist ainult oma asukohamaal. Mul pole sellest ju mingit kasu!
See on ettevõtlusvabaduse ja lepinguvabaduse põhimõte ehk kaupleja valik, milliseid tarnetingimusi ta pakub ja tarbija valik, kas ta sooritab ostu pakutavatel tingimustel.
Välisriigi e-pood on ainult kohalikus keeles, ma ei saa sellest aru.
E-pood võib ise valida, milliseid keeli ta kasutab. Seega ei saa tarbija nõuda, et e-pood oleks kasutatav kõigis EL keeltes (või EL ametliku asjaajamise keeltes). Tänapäeval pakuvad veebilehitsejad (nt Chrome) kodulehtede otsetõlget.
Kuidas ma internetis üldse aru saan, on see on Euroopa Liidu e-pood või mitte?
Aadressi laiendi järgi (.ee , .lv ), mis viitab Euroopa Liidu riigile. Kasutusel olevate tippdomeenide loendi leiab siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Tippdomeenide_loend