Intervjuu Omniva margikunstnik Indrek Ilvese ja postmargi grupi juhi Ain Muldmaaga
Iga aasta annab Omniva välja ca 30 postmarki, mille hulgas on ka mõned erilisemad, nt huvitava tekstuuri, erilise kujuga või lõhnavad margid, mis muudavad kirja või kaardi saaja jaoks meeldejäävamaks ja kingivad talle positiivse emotsiooni. Sel aastal ilmub 5. juulil puuvillasele materjalile trükitud Laulupidu 150 margiplokk.
Kust ja miks tekkis idee luua erilisi marke?
Peamiseks eesmärgiks eriliste markide väljaandmisel on rikastada maailma ja ajaga kaasas käia. Igale kunstnikule on omane otsida igas töös midagi uut ja erilist ning seega tekkis soov ka tavapärastele ristkülikukujulistele markidele veidi uutmoodi läheneda. Erilisi marke luues on meil mõtteis nii tavapärane postisaatja kui ka margikogujad, lootes, et ehk toob selline lähenemine juurde ka neid, kes filateeliaga tegelema hakkaks. Kuna margimüük on lisaks kunstile ja emotsionaalsetele väärtustele ka äri, on siin valdkonnas oluline leida lahendusi, mis turul uudsust tekitaks ning margimüüki ja postiäri üldiselt hoogustaks.
Millised olid esimesed erilised margid?
Erikujuline mark
Kõige esimene erikujuline mark (mittetraditsioonilise perforatsiooniga mark) oli lipumark, mis ilmus 2013. aastal. Aastate jooksul oleme teinud nii rombi-, ringi- kui ka südamekujulisi marke (2015).
„Eesti iluuisutamine 100“ (2017) margiplokk oli näiteks teemandikujuline ning kaetud sädeleva lakiga, et jäist spordiala veelgi paremini edasi anda.
Erilise tekstuuriga mark
Umbes viis aastat tagasi tuli meil luua eesti maatõugu veise 100. juubeliks oma mark. Sellele margile ideed ja teostust otsides ning trükikodadega suheldes jäi lauale üks põnev idee, mida hea partnertrükikoda Prantsusmaalt alles oma laboris katsetas. Selleks oli erilise nahafaktuuriga margimaterjal. Kuna kõikidele osapooltele selline lahendus ka sümpatiseeris, saigi Eestisse toodetud maailma esimene sellise erilise nahkja tekstuuriga mark.
Lõhnav mark
Juba kolmandat aastat annab Omniva jõulude eel välja lõhnava margi. Margile on lisatud väikesed lõhnakapslid, mida õrnalt hõõrudes purustatakse. Lõhn püsib margil garantii korras vähemalt aasta, kuid esimene piparkoogilõhnaline mark lõhnab veel siiani. Viimati loodud kaneelilõhnalise jõulumargi komplekti kuuluvad postmargid olid lisaks lõhnale ka erikujulised: tavapärase ristküliku asemel on näiteks kuuse- ja jõuluehtekujuline. Komplekti kuulusid veel meeleolukad kleepsud, mida jõuluümbrikule kaunistuseks lisada.
Kui tavapärane on erilisi marke luua?
See ei ole liiga tavapärane, kuid kuna selline trend on maailmas igati levinud ja tõusev, oleme Omnivas võtnud eesmärgiks kaks-kolm erilist marki aastas Eesti turule luua.
Teatud sündmuste ja teemade puhul on erilise margi loomine oluline (nt mõni tähtpäev), selle sündmustik loob idee ja annab sellele erilist hõngu. Nendel hetkedel pole eesmärk omaette välja anda midagi liiga erilist ja uhket, vaid mark täiendab seda tervikut, mida konkreetse tähtpäeva või sõnumi puhul luuakse. Üldiselt saab kõik alguse ideest, kuidas seda sündmust tutvustada.
Näiteks 2016. aastal sai Eestis põlevkivi tööstusliku kaevandamise 100. aastapäevaks loodud eraldi pidulik margiplokk, kus pildil oli vana foto kaevandusest, millele oli kantud ehe põlevkivipuru. Prantsusmaa trükikotta saadetigi reaalselt 3 ämbritäit täiesti ehedat põlevkivipuru, et põlevkivi kaevandamist väärtustada ning temaatikat ilmestada ja elustada. Sellest sai ühtlasi ka väga eriline firmakingitus Eesti põlevkivitööstusele.
Kas margid kannavad ka mingit sõnumit?
Mark räägib alati mingit lugu ja on infoedastajaks kogu maailmas. Esimene mark anti välja juba 1840. aastal, mil selle põhieesmärgiks oli postikulu tasumist tõendada. Ka tänapäeval on selle algne eesmärk säilinud, kuid juurde on lisandunud erinevad ärilised fookused, innovaatilisuse otsingud, margikogujatele põnevust pakkuda ja samamoodi ka olulisi väärtusi kanda. Mark saab Eesti riigi ja inimeste jaoks olulist ja väärikat sõnumit kanda üle kogu maailma. Seda võib nimetada ka omamoodi riigi visiitkaardiks. Margikogujatest püsitellijad on samuti üle kogu maailma – lisaks Euroopale näiteks kaugematest riikidest nagu Jaapan, Hiina ja USA.
Milliseid põnevaid näiteid on viimane aasta Eesti margimaailmas pakkunud?
Viimane väga edukas ja sümpaatne näide on Eesti 100 raames korraldatud laste joonistusvõistlus, milles osalesid nii koolid kui ka lasteaiad üle Eesti. Eesmärk oli luua margipalett „Minu kingitus Eestile“. Möödunud kevadel aset leidnud joonistuskonkursile laekus üle 850 joonistuse, millest zürii valis välja 24 parimat, mis omakorda olid maikuus ERR Lastejaama portaalis rahvahääletusel. Iga vanuserühma enim hääli saanud joonistus jõudiski päris ehtsale postmargile.
Margipaletil on välja toodud kõik kolm võidutööd, palett ise on erikujuline (kunstniku maalipalett) ning selle juurde on lisatud ka üks innovaatiline lahendus kogu margimaailmas, mis ilmuski esimesena Eestis. Nimelt on margipaletile trükitud sinine värvilaik, mis võimaldab märja pintsliga margilt värvi võtta ning sellega maalida. Midagi sellist ei ole enne maailmas tehtud ning koostöös maailma juhtiva Prantsusmaa trükikojaga ilmuski see esimest korda Eestis.
Veel üks põnev töö oli selle aasta veebruaris, mil Eesti sai 100-aastaseks ning meie ülesandeks oli luua sajandaks juubeliks väärikas mark. Selles töös oli väljakutseid ja põnevust, et leida uhkele ideele ka teostaja. Lõpuks valmis koostöös Hollandi kuningliku trükikojaga puhtast hõbedast mark, millel oli kujutatud Eesti Vabariigi suur vapp.
Miks just hõbedane? Võib-olla sellepärast, et kuld ei ole Eesti jaoks kohane värv ja pigem sobitub meie aega ja ruumi põhjamaiselt tagasihoidlik, aga väärikas hõbemark. Mark osutus nii populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras, põhitiraaž sai koheselt läbi müüdud ning tuli välja anda erandkorras lisatiraaž.
Millised on eredaimad näited maailmast?
Mujal maailmas on loodud väga palju väga erilisi marke. Siinkohal tooks näiteid, kus margile on lisatud näiteks rannaliiva või meteoriidipuru. Marke tehakse ka väga erinevatest materjalidest. Näiteks jalgpalli MM-i puhul tehti mark pallimaterjalist, samuti on kleebitud margile Swarovski kristalle või trükitud mark puhta siidi peale, laserplaatidele, kuldfooliole või korgi põhjale. Austrias anti välja portselanist mark ning Inglismaal sai margile mitusada aastat veepõhjas lamanud puidust sõjalaev – pildil oli kujutatud terve laev, millele oli omakorda kleebitud selle laeva tükke.
Postkaartide saatmine on olnud ajas üha taanduv trend. Kas eriliste markide turuletulek võib uuesti postkaartide saatmise tõusutrendi pöörata või on seda juba teinud?
Möödunud aastad on juba tõestanud, et kuigi kirjamahud üldiselt langevad, on jõulukaartide saatmine jätkuvalt populaarne. Kui Eesti esimene piparkoogilõhnaline jõulumark 2016. aastal ilmus, oli nii meedia kui ka klientide huvi väga suur ja margid said kiirelt postkontorite lettidelt otsa. Meile jõudis infot ka selle kohta, et postkaarti või kirja erilise margiga tahtsid oma lähedastele ja sõpradele saata ka inimesed, kes polnud seda juba viimased kümme aastat teinud.
Aasta hiljem tuli turule kaneelilõhnaline mark, mis sai samuti väga sooja vastuvõtu osaliseks. 2018. aastal ilmus mandariinilõhnaline Tallinna Raekoja jõuluturu motiiviga mark oli samuti hitt, rääkimata EV100 puhuks ilmunud hõbemark, mille esimene tiraaž müüdi välja ilmumipäeval.
Samuti aitab erilisusele kaasa nii erikujuliste, uudse tekstuuriga või lõhnavate markide turule tulek. Postmargist on saamas emotsionaalne toode – inimesed tahavad just seda koos oma sõnumiga edastada.
Lisaks eraisikutele kasutavad ka paljud ettevõtted uuesti postmarke – et eristuda massist, olla personaalsem ja lähedasem oma partneritega. Võiks isegi öelda, et mõtlemine hakkab õiges suunas minema.
Postkaart on uus vinüül – see on klassikaline, moodne ja ehe samaaegselt.
| Karine Zaworski, Cartor Security Printing margitootmisettevõtte müügi- ja administratsioonidirektor (Prantsusmaa)
Me oleme olnud väga tihedas suhtluses Omniva margikunstniku Indrek Ilvesega. Ta on tõeliselt loominguline ning oleme mitmetel kordadel töötanud tihedalt koos, et leida mõni sobilik eristuv lahendus uutele markidele. Minu hinnangul on Indrek Eesti filateeliale väga palju juurde andnud. Tavaliselt annab Indrek meile teada, et mis teemalise margi kallal ta töötab ning seejärel arutame koos, mis tehnika selle margi jaoks võiks sobida. Tavaliselt saadame ideid mitu korda üksteisele edasi-tagasi, et saaks kohe alguses paika sobiv disain ja materjal. Nii jääb ära see, et Indrek on nt margi valmis joonistanud, ent me ei saa sellele mingit erilahendust teha. Üks eriline mark, mida oleme Eesti jaoks trükkinud on maatõugu veise 100. juubeliks oma mark, mis on erilise nahkja tekstuuriga. Midagi uut oli meie jaoks ka selleaastase laste joonistusvõistluse margikomplekt, kus peal on sinine värvilaik, mis võimaldab märja pintsliga margilt värvi võtta ning sellega maalida. |