Ansi Arumeel – Eesti Posti juhatuse esimees
Postiteenus leiutati juba tuhandeid aastaid tagasi. Sajandeid on post olnud maailma toimimise aluseks ning postisüsteemi toimimiseks on riigid investeerinud teedesse ja infrastruktuuri. Ent viimase kümnekonna aastaga oleme jõudnud olukorda, kus – esimest korda maailma ajaloos – on posti tähtsus ühiskonnas küsimärgi all. Maailm on muutunud ja uued kommunikatsioonivõimalused on traditsioonilise süsteemi asendanud.
Rahvusvaheline organiseeritud postikoostöö sai alguse 1874. aastal, mil USA ja Saksamaa eesvedamisel loodi ülemaailmne postiunioon (UPU). Alates ÜRO loomisest 1945 on UPU olnud ÜRO alamorganisatsioon. UPU roll on olnud kehtestada standardid ja kokkulepped, mida kõik 192 liikmesriiki jälgivad, et post maailmas liiguks. Ka Eesti riik on UPU liige ning postiteenuse osutamine on konkursiga delegeeritud Eesti Postile.
Postiteenus digitaliseerivas maailmas
Võib julgelt öelda, et maailma postisüsteem on seni edukalt töötanud. Siiski oleme järsku jõudnud teelahkmele, kus tuleb teha murrangulised otsused, kuidas edasi minna. Viiside osas, kuidas inimesed, organisatsioonid ja riigid on omavahel suhtlevad, on maailm on viimase kümnendi jooksul muutunud rohkem kui kunagi varem. Digitaalsed suhtlusvahendid on asendanud traditsioonilised informatsiooni vahetamise viisid. E-post, Skype, Facebook ja kiirsõnumid on täna kättesaadavad suurele osale maailma elanikest. Samas on areng riigiti erinev. Mitmetes riikides, nagu ka Eestis, on digitaalsed kanalid peaaegu täielikult asendanud traditsioonilise postisuhtluse. Samas on riike, kus inimestel endiselt puudub ligipääs postiteenusele, rääkimata internetist. Ühtse süsteemi ja standardi hoidmine on sellises olukorras aina keerulisem.
Riikides, kus digitaalne suhtlus on asendanud traditsioonilise, on nõudlus postiteenuse järgi järsult kukkunud. Eestis on muutus olnud üks kiiremaid maailmas. Kümne aastaga on kirjade saatmine vähenenud rohkem kui neli korda. Samal ajal – nii Eestis kui ka mujal – on muutumatuna püsinud võrgustik, mille kaudu postiteenust osutatakse. Võrgustiku nõuded kehtestab tavaliselt riik läbi seaduste ja regulatsioonide. Vähenenud nõudlus on viinud enamikes riikides olukorrani, kus postiteenust pakutakse laiemalt kui selleks on praktiline vajadus. Kui jagada universaalse postiteenuse ostmine Eesti elanike arvuga, vajab igaüks keskmiselt 2,2 korda aastas universaalset postiteenust. Samas on postkontorid endiselt avatud üle kogu riigi ja kirjakanne toimub viis korda nädalas. Pakkumine ja nõudlus ei ole enam tasakaalus.
E-kaubandus vajab paremat koostööd
Teine oluline muutus maailmas on kindlasti e-kaubanduse ja pakiteenuste kiire kasv, mis esmapilgul vaadates võiks postidele asendada kaotatud kirjatulud. Siiski ei ole see trend lihtsaks pääseteeks. Esiteks on pakiteenuste turg tihedas globaalses konkurentsis. Teiseks ei ole UPU suutnud kohandada postide vahelist pakiteenuste koostööd, et see vastaks tänapäeva e-kaubanduse vajadustele. Arenguruumi on nii andmevahetuses kui ka liikmesriikide omavahelistes kvaliteedi ja arvelduspõhimõtetes.
Mis saab maailma postisüsteemist USA lahkumise järel?
Eelpool kirjeldatud muutused on tinginud olukorra, kus esmakordselt ajaloos soovib üks ÜRO alamorganisatsiooni liige leppest välja astuda. Eelmise aasta sügisel teatas USA president Trumpi eestvedamisel, et astuvad UPU-st välja. Tingimuslikult anti aega üks aasta kohandada omavahelisi kokkuleppeid, eelkõige just arvelduse osas.
USA sammu taga võib näha suur globaalset poliitikat – saab ju suur osa maailma e-kaubandusest alguse Hiinast. Kindlasti ei ole Trumpile meelepärane, et USA Post toetab Hiina e-kaubanduse arengut. Samas võib siin näha ka väga praktilist põhjust – USA Post on sügavas kahjumis. Eelmisel aastal oli USA postiteenistuse kahjum 3,9 miljardit dollarit – see on rohkem kui 10 miljonit dollarit päevas! Langenud kirjatulud, võrgustiku ülal hoidmise kulude kasv ning ebaõiglaselt madalad rahvusvahelised tasud teistel postidelt on kahjumi peamised põhjused, millele lisanduvad ka veel suured pensionikulud endistele postiametnikele.
Otsus, kas USA jääb või lahkub, tehakse septembris sel aastal UPU erakorralisel kongressil. Juhul, kui USA otsustab lahkuda, võib see kaasa tuua laine, kus ka teised riigid võivad näidata üles oma rahulolematust paindumatu süsteemiga. Otsustavaks saab, kas riigid suudavad kokku leppida vajalikes muudatustes globaalsel tasandil. Samal ajal on enamikes riikides käimas analoogne diskussioon ka kohalikul riiklikul tasandil. Paljudes riikides tuleb uuesti defineerida, milline on vajalik postiteenus digitaliseerinud maailmas ning selle alusel kohandada ka vastavad regulatsioonid ja seadused. Eesti postiseadus on kehtinud alates 2006. aastast ja on tänaseks ajale jalgu jäänud. Arvestades, et Eesti on väike ja avatud ühiskond, on meie võimalus näidata maailmale eeskuju ja luua uus kaasaegne postiteenuste standard. Usun, et Eesti võiks olla suunanäitajaks, milline on tuleviku postiteenus ühiskonnas, kus peamine suhtlus toimub digitaalsetes kanalites ja posti uueks rolliks on kujunenud maailma e-kaubanduse kodanikele kättesaadavaks tegemine.