23. oktoobril toimus Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe poolt kokku kutsutud ümarlaud perioodika kojukande teemade arutamiseks.
Eesti Post hindab kõikide osapoolte konstruktiivset soovi leida kojukande teemale pikaajalised lahendused.
Ümarlaua järel jõudsid kahjuks aga meediasse dotatsiooni ja perioodika kandehinna tõusu teemalised süüdistused (https://www.ohtuleht.ee/981101/riigikogu-rahanduskomisjon-eesti-posti-ajalehtede-kojukanne-on-alla-igasugust-arvestust ja https://www.aripaev.ee/saated/2019/10/24/pankade-kasumid-eesti-posti-saaga-ja-nadi-pension ).
Toome omapoolse selgituse meedias esitatud väidete osas.
- Eesti Posti hinnatõusud perioodika kandeteenusele ja lisateenustele
Väide: „Eesti Post on iga aasta tõstnud kojukande teenuse hinda, sõltumata selle nimetusest, 16-20 protsenti. Igal aastal. Juba see aasta on kojukanne, küll mitte Tallinnas, aga maapiirkondades, läinud kümnendiku võrra kallimaks.“
Tegelikud perioodika kandeteenuse hinnatõusud aastate lõikes on olnud järgmised:
- 2014 aasta 3,6%
- 2015 aasta 4,3%
- 2016 aasta 4,2%
- 2017 aasta 5,0%
- 2018 aasta 6,0%
- 2019 aasta 7,4%
- 2020 aasta 11,1%
Hinnatõusu protsendi suurenemise taga on olnud tiraažide vähenemine, mis muudab tükihinna suuremaks, aga ka kõikide kulude (kütus, töötasud jne) tõus.
Lisaks perioodika kandeteenusele pakub AS Eesti Post klientidele ka erinevaid lisateenuseid. Lisateenusteks on näiteks väljaannete transport jaotuskeskustesse üle Eesti, väljaande vahele inseraadi lisamine (insertimine käsitsi), tellimuste vahendamine jne. Eesti Post pakub hea meelega eeltoodud teenuseid oma klientidele, kuid nende teenuste ostmine ei ole kandeteenusega seotud kohustus, vaid võimalus oma töökorraldust soovi korral lihtsustada. Seega ei saa lisateenuste hinna muutumist käsitleda kandeteenuse hinna muutumisena.
- Kandeteenuse kvaliteet
Kandeteenuse kvaliteedistandard ja -kokkulepe on, et maapiirkonnas (mille kannet toetab dotatsioon) on ajalehed postkastis kell 16:00 ja teistes piirkondades (dotatsioonita) päeva jooksul. Sellest kvaliteedistandardist lähtub Eesti Posti teenuse ülesehitus, vastavalt sellele standardile on arvestatud ka kulud ning selle vastu mõõdetakse teenuse kvaliteeti.
Loomulikult mõistame väljaannete soovi, et ajaleht oleks postkastis võimalikult varakult ning töötame kvaliteedistandardi piires ka ise selle nimel.
Ent ei saa pidada õigeks avalikkusele tekitatavat valeootust, nagu peaksid ajalehed jõudma postkasti hommikul ning päeva jooksul jõudmine tähendab Eesti Posti mittekvaliteetset tööd. Ei ole mõistlik ega edasiviiv töötada ühe kokkulepitud kvaliteedistandardi alusel, kuid tekitada tarbijates eksitavat ettekujutust teistsugusest.
2A. Vooremaa kandeprobleem Tartus. Vaatasime üle ka Vooremaa kandega seotud probleemi, mille Aivar Kokk ümarlaual välja tõi: septembris jõudis laupäevane Vooremaa kahel korral tema Tartu postkasti alles esmaspäeval. Eesti Postile sellekohast pretensiooni esitatud ei olnud, mistõttu ei olnud kahjuks võimalik tagantjärele olukorda tuvastada. Juhul, kui laupäevane ajaleht ei jõua postkasti laupäeva jooksul, on kindlasti tegu kandeveaga ning kui see juhtus, palume ettevõtte nimel vabandust. Oleme aga tänulikud, kui sellisel juhul Eesti Postile probleemist kohe teada antaks, sest siis on võimalik sellega konkreetselt tegeleda ja konkreetne vastus anda.
- Dotatsiooni suurendamise ja hinnakirja muudatuse seosed
Ümarlaual oli teemaks ka küsimus, kas dotatsiooni tõstmine 334 000 euro võrra tagaks, et meediaettevõtete kulud maapiirkonna kojukandele järgmisel aastal ei kasva ning Eesti Postil on võimalik teha hädavajalik palgatõus postitöötajatele.
334 000 on arvestuslik summa, mille võrra suureneks meediaettevõtete poolt Eesti Postile perioodika kojukande eest makstav tasu keskmise hinnatõusu 11,1% korral.
Eesti Post toetab ettepanekut perioodika maapiirkondade dotatsiooni tõstmiseks. Samas on oluline välja tuua, et postitöötajate palga tõstmiseks ei piisa ainult dotatsiooni suurendamisest, vaid kaasnevalt tuleb muuta ka Eesti Posti hinnakirjajärgset hinda perioodika maapiirkonna kojukandele.
Selgitame lahti dotatsiooni arvestamise mehhanismi.
- Eesti Posti perioodika kojukande hinnakirjas on toodud tükihind maapiirkonna kojukandele (kui palju maksab ühe ajalehe postkasti toimetamine).
- Selleks, et maapiirkondade kojukanne (mis hajaasustuse tõttu on kallim kui linnades), oleks kirjastustele jõukohasem, maksab riik maapiirkondade kojukandele dotatsiooni.
- Kuigi dotatsiooni maksmiseks sõlmitakse riigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi) poolt leping Eesti Postiga, läheb dotatsioon edasi meediaettevõtetele. Lepingus on täpselt sätestatud, millistes piirkondades perioodilisi väljaandeid toetatakse. Leping on avalikult kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/perioodiliste_valjaannete_edastamiseks_riigieelarvest_maaratud_sihtotstarbelise_toetuse_leping_2019.pdf. Lepingu punkti 5.1 kohaselt peab Eesti Post vähendama teenusearvet väljaandjatega sõlmitud lepingutes sätestatud eksemplari maapiirkonnas edastamise tariifi toetus eksemplari kohta võrra.
- Eesti Post arvutab dotatsiooni tükihinna: dotatsiooni kogusumma jagatakse maapiirkonnas kantavate väljaannete kogumahuga.
- Tükihind on riigipoolne osa, mille võrra maksavad meediaettevõtted hinnakirjajärgsest hinnast vähem. Sisuliselt tähendab see, et maapiirkonna perioodika kojukande hinnakirjajärgne hind jaguneb meediaettevõtte ja riigi vahel.
- Meediaettevõttele kajastub dotatsioon arvel tehtava allahindlusena hinnakirjajärgsest hinnast.
Näide dotatsiooni ja hinnakirjajärgse hinna vahelistest seostest ja muudatuste mõjust
NB!
Näites toodud numbrid ei ole tegelikud hinnad!
Parema arusaadavuse huvides on tegu lihtsustatud mudeliga, kus pole arvesse võetud erinevaid võimalikke muutujaid ja tingimusi.
Hinnakirja-järgne perioodika kojukande tükihind maa- piirkonnas |
Dotatsiooni tükihind (summa, mille hinnakirja-järgsest hinnast maksab riik) |
Ajalehe poolt makstav summa |
Eesti Posti saadav summa |
Muudatuse tulemus |
|
Stsenaarium1. Kehtib Eesti Posti hinnakirja-järgne hind.Riik maksab dotatsiooni. |
0,2 | 0,1 | 0,1 | 0,2 | |
Stsenaarium 2. Riik suurendab dotatsiooni.Hinnakirja-järgne hind ei muutu.
|
0,2 | 0,12 | 0,08 | 0,2 | Ajalehe makstav summa langeb.
Riik maksab rohkem. Eesti Post raha juurde ei saa ning kirjakandja palka tõsta pole võimalik. |
Stsenaarium 3. Riik suurendab dotatsiooni.Hinnakirja-järgne hind tõuseb.
|
0,22 | 0,12 | 0,1 | 0,22 | Ajalehe makstav summa ei muutu.
Riik maksab rohkem. Eesti Post saab dotatsiooni võrra suurema summa ning saab tõsta kirjakandjate palka. |
Riigipoolne dotatsioon kujutab endast riigiabi ning praegune dotatsiooni maksmise skeem on üles ehitatud lähtudes Euroopa Liidu riigiabieeskirjadest ja Euroopa Komisjoni postisektori riigiabi puudutavast praktikast. Põhimõtteliselt ei ole välistatud ka teistsugused dotatsiooniskeemid, kuid kasutatava skeemi muutmine võib vajada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mistõttu eeldab praeguse dotatsiooni maksmise korra muutus põhjalikumat analüüsi.
Perioodika kulud moodustasid 2018. aastal kokku 7,8 miljonit eurot. Meediafirmad tasusid Eesti Postil läbi teenusearvete 4,1 miljonit, riik lisas dotatsioonina 1,3 miljonit ja AS Eesti Post läbi teenusekahjumi veel omapoolse toetusena 2,4 miljonit. See tähendab, et juba praegu maksab riik pea poole perioodika kättetoimetamise kuludest.
Hinnatõusu 11,1% juures jääb ikkagi Eesti Posti kanda teenusekahjum 2,2 miljonit eurot aastas.
- ExpressPosti ja Eesti Posti ühise kandefirma moodustamise ettepanek
Meediaettevõtete Liit tegi ettepaneku, et Eesti Post ja ExpressPost võiksid moodustada linnades ühise kandefirma, et mõlema ettevõtte kahjumit vähendada. (Meediaettevõtetele kuuluv ja linnades tegutsev ExpressPosti müügitulu oli 2018. aastal 4,4 miljonit ja selle juures oli nende kahjum 750 000 eurot).
Eesti Post läheb avatult ümarlaual kokku lepitud kohtumisele ExpressPosti omanikega, et saada konkreetne ettepanek meedias räägitud perioodika kande ühisettevõtte loomiseks.