Millega saadetiste pakkimisel kõige rohkem eksitakse?

Enne paki saajani jõudmist läbivad saadetised mitu etappi – transport logistikakeskusesse, sorteerimine automaatsel pakiliinil, peale- ja mahalaadimine, transport sihtkohta ning mõnede pakkide puhul isegi lennutransport. Kogu selle teekonna jooksul võib valesti pakendatud saadetis saada põrutusi ning halvimal juhul kahjustuda.

Omniva teeb kõik, et saadetised jõuaksid kohale tervena, kuid sageli on probleemide algeks vale pakendamine, mille suhtes on postiettevõttel raske midagi ette võtta. Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv toob levinumaid näiteid, millega pakkimisel eksitakse ning annab mõned soovitused, kuidas pakkida saadetis nii, et see jõuaks kindlasti tervena kohale.

  • Vali paraja suurusega pakend. Lähtuvalt sellest, kui suur ja õrn on paki sisu, vali välispakend, mis kaitseb saadetist täies ulatuses, kuid mahutab sisu ja pakendi vahele veel täitematerjali. Jälgi ka, et pakendi kandevõime oleks paki sisu jaoks piisav. Liiga raske sisu puhul võib pakendi põhi puruneda ning saadetis võib saada viga.
  • Vali sobiv materjal. Kõige turvalisemad pakendid on terved ja tugevast lainepapist pappkastid ja -karbid ning väiksemate ning kergemate esemete korral turvaümbrikud. Julgelt võib taaskasutada näiteks jalatsikarpe või varem kasutatud, kuid terveks jäänud postipakke.
  • Tavaline paberümbrik või kinkekott esemete saatmiseks ei sobi. Samuti ei sobi pakendamiseks tekstiilist materjal, kuna sellelt võib aadresskaart lahti tulla.
  • Hea lahendus pole ka kilekotti pakendamine, kuid kui saadetis põrutust ei karda (näiteks pehme riideese vms) ja muud pakkevahendid puuduvad, siis tuleks valida saatmiseks mõni tugevam kilekott. Väga oluline on kilekott pärast pakendamist ka tihedalt ümber saadetise teipida. Vastasel juhul võib kilekott õhku täis minna ning automaatne pakillin mõõdab paki olevat suuremaks kui näiteks pakiautomaadi kapi mõõtmed. See tekitab asjatut segadust ning võib tähendada, et pakk võib oma teekonnal viibida.
  • Ümbritse ese alati kaitsematerjaliga. Selleks võib olla näiteks mullikile või kilest õhkpadjad, kodustest vahenditest sobib ka tualettpaber. Vedelikud tasub pakendada veel eraldi sulguriga kilekotti, et olla 100% kindel, et sealt midagi välja ei pääse ja ülejäänud saadetised kahjustatud ei saaks.
  • Kasuta pakkimisel sisemist ja välimist pakendit ning jäta nende vahele ka piisavalt ruumi, mida täita täitematerjaliga. Täitematerjaliks võivad olla graanulid või puitvill. Keskkonnasäästliku lahendusena võib paki täitematerjalina kasutada ka rohkelt kortsutatud vanapaberit.
  • Pakend tuleks sulgeda korraliku ning vastupidava pakketeibiga. Vaid servadele kleebitud kleeplint võib vibratsiooni või põrutusega lahti tulla ning saadetis võib pakist välja kukkuda.
  • Kui saadetis nõuab ettevaatliku käsitlemist, tuleb kasutada eraldi teenust „Ettevaatlik käsitlemine“ ning märgistada saadetis vastava kleebisega. Teenust on kohustuslik kasutada näiteks autoakude saatmisel. Sellegipoolest ei vabasta märgis nõuetekohasest pakendamisest. Eriti tähelepanelik soovitab Omniva olla just õrnade saadetiste puhul. Mida õrnem saadetis ja pikemal teel see on, seda suurem on ka tõenäosus, et midagi võib juhtuda. Just rahvusvaheliste saadetiste puhul on see oht eriti kõrge, sest väljaspool Eestit toimetavad saadetistega juba teiste riikide postiteenuse osutajad.
  • Paberdokumendid ja skeemid rulli ümber kartongtoru, et vältida kortsumist. Soovituslik on see veel ümbritseda kilega, et ennetada võimalikku niiskuse ligipääsu. Välispakendina kasuta kolmnurkset või ristküliku kujulist karpi, et vältida rullumist.