Aeg-ajalt levivad e-kirja või SMS’ide teel petliku sisuga teated justkui ootaks neid postifirma käes pakk, mis vajab tasumist. Kuidas ära tunda, et tegu on petukirjaga?
- Jälgi saatja aadress
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt antud teade saabub. Kui tegemist on võõrapärase aadressiga, siis tuleks kindlasti selle avamisest või linkidel klikkimisest hoiduda. Tihti peidavad pahalased ka end näiliselt õigete meiliaadresside taha ning kasutavad ka korrektseid ettevõtte logosid, mis peaks kogenematu veebikülastaja silmis usaldusväärsust tõstma.
Seetõttu peab olema kirjadele reageerides eriti tähelepanelik. Omniva korrektseks domeeniks on “omniva.ee” ning õiged kirjad saabuvad meiliaadressilt lõpuga @omniva.ee. Sellegipoolest tasub ka sel puhul kahtlase kirja korral kontrollida järgmisi asjaolusid
2. Palve maksta raha
Igasugusesse teatesse, mis palub oma sisus tasuda makse, tuleb suhtuda skeptiliselt. Sageli palutakse petukirjas kliendil tasuda näiteks paki saatmiskulud. Juhul, kui tõesti peaks olema Omnivalt saabunud lunatasuga pakk, siis tuleb selle eest alati tasuda alles pakki kätte saades näiteks pakiautomaadi juures. Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.
3. Kahtlustäratav lingi aadress
Petukirjades palutakse tavaliselt lingil klikkida ja oma isiklikud või pangakaardi andmed sisestada. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata lingi aadressile, kuhu palutakse klikkida. Antud näite puhul algab aadress küll sarnaselt Omniva veebilehele, aga lõpuosas on väga kahtlane “regruhosting.ru”.
Kuigi petukirjaga palutakse sageli vaid sümboolse, kuni mõneeurose tasu maksmist, siis tegelik eesmärk on saada kätte inimese finantsandmed. Nende abil saab juba hiljem või pikema perioodi jooksul suuremat kahju tekitada.
4. Vead või ebaselgused kirja sisus
Omniva kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele ning palub jälgida, kirjade sisu hoolikalt. Lisaks sellele, et jälgida, milliselt aadressilt antud teade saabub, tasub uurida ka mis muud infot kiri sisaldab.
Kuigi petukirjade sisu kvaliteet kipub tehnoloogia arenguga üha paremaks muutuma, leiab siiski pea igast kirjast jätkuvalt märke, et tegu on tõlgitud või mitte-autentse sisuga. Sageli on selleks kirja- ja sõnakasutusvead või sisaldub kirjas kontektsti mitte-sobivat infot.
Näiteks viidatakse viimases petukirjas Hiina Vabariigi isikuandmete kaitse seadusele ning mis ühe Eestisisese pakiteate puhul ei ole kohane. Kui kahtlete, kas teade või veebileht on ikka Omniva oma, soovitame sealt kindlasti lahkuda.
Ja veelkord – Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.
Uus trend on petturite loodud Facebooki libakontod ja reklaamid, eesmärgiga kliendiga kontakti luua ja isiklikud andmeid välja meelitada. Meie kontod Facebookis on https://www.facebook.com/omniva.ee ja https://www.facebook.com/eestipost. Ole valvas ning ära jaga mitte mingil juhul isiklikku informatsiooni, kui reklaam tuleb Facebooki kontolt, mille lehel varasemad postitused puuduvad või sisu on kahtlust äratav.
Petuskeemide osas tasub tähelepanelik olla ka teiste kullerfirmade klientidel. Kliendid on Omnivale teada andnud, et tõenäoliselt analoogne petuskeem on (ingliskeelses versioonis) liikumas ka teiste kullerfirmade kohta, kus samuti teatatakse paki kohalejõudmisest ning palutakse makse tasumiseks / kinnitamiseks vajutada lisatud lingile.
Mida teha kui andmed on sisestatud?
Kui kaardivaldaja peaks avastama oma väljavõttel tehinguid, mida ta ei ole sooritanud, tuleb antud tehingute osas teha pangale tagasinõude avaldus ning paluda krediitkaart sulgeda. Seda on võimalik teha ka internetipangast.
Andmete varguse korral tuleks viivitamatult ühendust võtta oma pangaga, et teavitada neid krediitkaardi andmete varguse kahtlusest. Samuti tuleks pettuse ohvriks langemise korral kontakteeruda politseiga ning anda politseile finantskuritegu ka uurimiseks.
Kui krediitkaardi andmed on sattunud valedesse kätesse, siis tavapäraselt tehakse oste erinevates keskkondades, et hajutada riske. Sageli eelneb väga väike (näiteks ühe euro suurune) kontrollost veendumaks, et kaart töötab. Seejärel tehakse rida suuremaid oste, kuni kehtestatud limiidid on läbi.