Eesti Post kui ainus Eesti Panga emiteeritavate müntide vahendaja Eestis, on olnud kauaaegne partner numismaatikutele. Koos oleme tundnud rõõmu, kui inimesed leiavad tee mündikogumise kui hobi juurde.
Lähema ülevaate numismaatikast kui hobist annab kauaaegne numismaatik Kaupo Laan.
Millest Teie huvi müntide vastu alguse sai?
Münte hakkasin koguma viie-aastasena, kui vanaema külastades leidsin karbi vanaisast jäänud müntidega. See karbitäis münte oli suurepärane ülevaade 20. sajandi Eesti raharinglusest – seal olid hõbedast ja vasest tsaariaegsed kopikaid, Esimese maailmasõja aegsed Saksa idakopikad, Wabariigi-aegsed margad, sendid ja kroonid, Teise maailma sõja aegsed Saksa tsinkpennid ja 1961. aasta rahareformi eelsed kopikad. Lisaks olid karbis ka mõned Soome, Ida-Saksa ja Poola mündid. See oli enam kui piisav, et mind mündikogumise pisikuga nakatada!
Kui laps hakkab münte koguma, siis tegelikult hakkab münte koguma terve pere ja pool suguvõsa takkaotsa. Seega, kui keegi käis välismaal, siis tema järgi jäänud peenraha sain lisada enda kogusse.
Alguses oli mul kindel plaan kõik erinevad maailma mündid kokku koguda, kuid mu õhulossid purunesid, kui ma avastasin oksjonikeskkonna eBay. Sel hetkel taipasin, kui palju erinevaid münte tegelikult maailmas olemas on. Peale seda otsustasin jätta Saksa mündid sakslastele, Soome mündid soomlastele jne. ning ise keskenduda Eesti Vabariigi müntidele. Seni polema otsust kahetsenud.
Kui palju üldse on numismaatika alaga tegelejaid Eestis? Maailmas?
Üks uuring väitis, et USA-s tegeleb mündikogumisega umbes paar protsenti elanikkonnast. Tõenäoliselt on terves läänemaailmas, sealjuures ka Eestis, kollektsionääride osakaal rahvastikust umbes sama. Seega võib Eestis olla umbkaudu 25-30 tuhat mündikogujat.
Kõik nendest pole muidugi pühendunud kogujad, kes fanaatiliselt oma kogusid täiendavad – see arv sisaldab ka inimesi, kes aeg-ajalt mõne huvitava mündi kõrvale panevad või investeeringuks kuldmünte ostavad. Aga kahtlemata on tegemist populaarse hobiga.
Mis selle valdkonna juures võlub?
Mündikogumise suurim võlu on mitmekesisus. Läbi aegade on valmistatud sõna otseses mõttes sadu tuhandeid erinevaid münte, neid leidub igale maitsele. Lisaks leidub neid ka igas hinnaklassis, ehk siis isegi madala eelarve juures on võimalik kokku panna väga huvitavaid kollektsioone.
Tasub meeles pidada, et ei ole ühte õiget viisi, kuidas münte koguda. Igaüks saab koguda täpselt selliseid münte, mis meeldivad.
Lisaks on mündikogumine üks väheseid hobisid, kus mõistliku majandamise korral on võimalik oma hobiga ka – kui mitte kasumisse – siis vähemalt nulli jääda. Samas kasumi teenimine ei tohiks olla eesmärk omaette, sest (inflatsiooni arvestades) see enamikul siiski ei õnnestu.
Mis on Teie kogu kõige suurem ja väärtuslikuim münt?
Müntide füüsiline suurus on ilmselt olulisim parameeter investeerimismüntide ostmisel.
Aga kõige väärtuslikum on kõigi Eesti müntide kogujate “püha graal” – 1926. aasta 10-margane. Need mündid vermiti valmis, kuid nende käibele laskmisest loobuti viimasel hetkel, mistõttu mündid sulatati üles. Mõned üksikud mündid on siiski tänaseni säilinud ja üks neist kuulub mulle 🙂
Mis üldse muudab ühe mündi väärtuslikumaks kui teised?
Kui rahalisest väärtusest rääkida, siis mündikogumises kehtib turumajandus – mida suurem nõudlus, seda kallim münt.
Millest sõltub nõudlus? Eestis kogutakse eelkõige Eesti münte (nii keskaegseid kui ka iseseisva Eesti münte) ja Eestis käibel olnud münte (Rootsi, Venemaa, Nõukogude Liidu, euro-liikmesriikide omi). Seega on need mündid üldjuhul Eestis nõutumad, kui näiteks Aafrika mündid või Jaapani mündid ja maksavad Eestis tavaliselt rohkem, kui näiteks Aafrikas või Jaapanis.
Teine oluline parameeter on säilivus. Mündikogujad tahavad üldjuhul võimalikult rahapaja säilivuse lähedasi münte ning mida ideaalsem münt, seda kõrgem hind. Mündi oskamatu puhastamine seevastu võib mündi väärtust vähendada kordades.
Harulduse kõrval on oluline ka emotsionaalne pool. Mis on Teie enda jaoks kõige armsam ese Teie kogus?
Kõik mu kogus olevad mündid on millegi poolest mulle armsad, vastasel juhul nad kollektsiooni ei kuuluks.
Samas kõige olulimaks tuleb pidada taaskord eespool mainitud 1926. aasta 10-margast. See on münt, millest ma unistasin aastaid – see on münt, mis pani mu kollektsioonile n-ö krooni pähe. Pärast seda sain ennast pidada tõeliseks Eesti müntide kogujaks.
Mida soovitaksite inimesele, kes on mõelnud numismaatikaga tegelema hakata? Millest ja kuidas alustada?
Algatele mündikogujatele kirjutasin aastaid tagasi lühikese artikli “(Algaja) mündikoguja ABC”, mis on leitav Mündifoorumist – https://forum.cotco.ee/viewtopic.php?f=19&t=173
Mõned olulisemad punktid võib ka üle korrata – kuni puudub selge nägemus, mida koguda, võiks koguda kõike. Samas võiks alguses hoiduda suurtest kulutustest, sest huvi kadumisel ei pruugi oma raha tagasi saada.
Lisaks tasub investeerida kirjandusse. Mündikataloogid maksavad üldjuhul kuni paarkümmend eurot, mis on kallimate müntide hinna kõrval tühine väljaminek. Enne kallimaid oste tasub kindlasti n-ö taustauuringut teha, et mis on mündi “õiglane” turuhind, või et kas tegemist on üldse ehtsa mündiga. Ja kindlasti tuleb vältida müntide puhastamist.
Millised kogujate ühendused on Eestis /maailmas, kust võiks hobikaaslastelt nõu ja tuge saada?
Mündikogujate seltsi Eestis pole, kuid olemas on Mündifoorum ( https://forum.cotco.ee ). Lisaks on erinevaid mündikogujate gruppe ka Facebookis.
Inglise, prantsuse, saksa, vene ja muude keelte valdajad leiavad erinevaid mündifoorumeid ka mujalt maailmast.
Valiku numismaatikatooteid leiad Eesti Posti e-poest https://pood.omniva.ee/et/15-numismaatika