Kristi Unt, Omniva juhatuse liige ja pakiäri juht
Hiljuti avaldas Eesti Pank statistika, mille kohaselt kasvas e-kaubanduse käive 2020 vs 2019 alla 1% rahvusvaheliselt. Kuidas nii, kui kõik e-poed ja logistikaettevõtted on raporteerinud mahtude hüppelisest kasvust?
Eesti Panga raport hõlmab kaupade kõrval ka teenuste käivet. Covid-19 mõjul kukkus aga viimane drastiliselt (kontserdipiletid, majutus jms pea nulli). Ostud Eestist ehk Eesti-sisene e-kaubanduse käive (sisaldab samuti nii kaupu kui teenuseid) kasvas aga vaatamata e-teenuste ära kukkumisele 15%.
Saamaks pilti just kaupade mahust, monitoorib E-kaubanduse Liit omalt poolt juurde pakiautomaatide pakkide mahtu. Selle kohaselt kasvas 2020.a. liikus Eesti-siseselt (eraisikute poolt ettevõtetelt tellituna) pakiautomaatidesse pakke 54% rohkem. Ja sellele tuleb lisada veel kullerteenus, pakkide liikumine postkontorites ja postkastide kaudu. Kaks viimast on Eesti-sisest kaubaliiklust arvestades siiski väiksema mõjuga, sest eeskätt jõuab postkontorisse või postkasti välismaalt tellitud pakk, millega pole kaasas telefoninumbrit.
Eestlased – ja üha enam ka lätlased ja leedulased – on maailma mastaabis tõeline pakiautomaadirahvas. Kui posti- ja logistikaettevõtteid koondava organisatsiooni PostEurop andmetel on Euroopa teistes riikides inimeste valdavaks eelistuseks paki saamine kulleriga koju (ehkki kõik toovad negatiivsena välja sellega kaasnevat survet seada oma päev kulleri järgi ja sageli lühikese etteteatamisajaga), siis Eesti on siin juba aastaid selgelt eristunud. Erinevate uuringute järgi eelistab 70-80% Eesti inimesi paki kättesaamisel pakiautomaati.
Võrgustiku laienemine on edu alus
Ehkki ka teised riigid on – eriti just koroona valguses – hakanud üha enam pakiautomaatidele mõtlema, liigub Eesti siin ilmselgelt pikemate sammudega. Viimastel aastatel on Eestit tabanud tõeline pakiautomaatide paigaldamise buum. 2018.a tegi esimesena jõulise spurdi Omniva, paigaldades EV100 aastal Eestisse 100 pakiautomaati ning suurendades sellega oma turuliidri positsiooni ja vahet teiste turuosalistega. Ja mitte ainult Eestis, sest veelgi enam laienes võrgustik kogu Baltikumis. See tõi ka tulemuse: Eesti E-Kaubanduse Liidu andmetel oli 2020.a Omniva pakkide maht kogu Eesti pakituru mahust 57%. „Omniva väga korralik turuosa ning kasv on tingitud nii viimastel aastatel hästi väljaarendatud pakiautomaatide võrgustikust kui kohalolust ja koostööst üle Baltikumi, samuti mitme suure rahvusvahelise e-gigandi pakkide vahendamine suures ulatuses,“ märgib E-Kaubanduse Liit oma kokkuvõttes.
Muidugi ei jäänud pakiautomaatide nõudluse kasv kahe silma vahele ka teistel. Nii Itella kui DPD teatasid 2020.a oma võrgustiku sama jõulise laiendamise plaanidest nii Eestis kui kogu Baltikumis ning on suure osa paigaldusi juba edukalt ära teinud, osa paigaldusi on plaanitult jäänud 2021. aastasse.
Muidugi ei saa ka Omniva loorberitele puhkama jääda. Eriti kui arvestada, et Omnivale kuulub 43% Eesti pakiautomaatidest, aga tervelt 57% pakimahust. Ühelt poolt näitab see küll väga kõrget võrgustiku efektiivsust, kuid selge on see, et tänaste ja uute klientide ootused olemasolevasse võrku ära ei mahu. Tänavuse aasta esimeses nõukogus saigi kinnitatud investeering kogu Baltikumi pakiautomaatide võrgu laiendamisse. Tegu on samas suurusjärgus hüppelise laiendusega, mis sai tehtud eelmise laienemislaine ajal ja mida nüüd on võrgustikuga järgivõtmiseks teinud konkurendid. Võrgu optimeerimist, laiendamist ja maapiirkondadesse liikumist on juba ka alustatud.
Võrgustiku suurus on kasvavate mahtude teenindamisel ülioluline – ja seda ka väljapool suuri linnu. Eriti näitas seda kevadine esimene koroonalaine, kus inimesed siirdusid linnast maale või suvekodudesse ning e-kaubanduse tellimused nendesse piirkondadesse kasvasid plahvatuslikult. Seda nii tavapäraste kaupade kuid eriti just toidukaupade osas – ilmselt oleks ka toidukullerite laienemine linnadest väljapoole (ja isegi suurlinnade kõrval ka väiksematesse linnadesse) võtnud ilma koroonata aega aasta-paar kauem.
Uudsed lahendused ja lennukad ideed
Vajadus väiksemates asulates ja maapiirkonnas automatiseeritud ning 24/7 toimivat teenust pakkuda on toonud kaasa ka uusi lahendusi. Omniva katsetab 12 külas maapiirkonna postiautomaatidega, kuhu klient saab praegu pakki tellida ning järgmise sammuna avatakse võrgustik kohalikele ettevõtjatele, et nad saaksid seda kasutada oma kauba üleandmiskohana. Itella on uue võimalusena paigaldamas väiksematesse kohtadesse ja varasemast teistsuguse funktsionaalsusega nn valgeid pakiautomaate. Sarnaselt postiautomaatidele ei ole sealt praegu veel võimalik pakke välja saata, vaid ainult vastu võtta, aga eraisiku jaoks ongi väljavõtmine kõige kasutatavam teenus.
Samuti on Itella võtmas kasutusele uudseid pakimajakesi,kus pakiautomaadid on paigaldatud selleks kohaldatud klaasfassaadiga konteineritesse. See on hea lahendus, kui Itella näeb jätkuvalt oma strateegiana sisetingimustes asuvaid automaate ning sobivate ruumide leidmine on (eriti väiksemates kohtades) osutunud keerukaks. Siinkohal peab küll mainima, et koroona-ajastu on jõuliselt muutnud klientide eelistust just välitingimuste ja 24/7 ligipääsetavusega automaatide kasuks („Õues asuv pakiautomaat on järgmine parim asi pärast viilutatud leiba,“ kirjutas üks klient, taotledes oma kogukonnale Omniva pakiautomaati), kuid eraldi, poe või muu asutuse lahtiolekuaegadest sõltumatu konteiner lahendab kliendi jaoks vähemalt 24/7 ligipääsetavuse vajaduse.
Lennukaid ideid on veelgi. Cleveron on taotlenud KredExist 30 milj eurot laenu Eestisse 4500 pakiautomaadi paigaldamiseks. Tegu oleks osaliselt külakeskuste ja osaliselt isiklikus tarbes olevate automaatidega. Varasemalt on läbi käinud nende idee ka lausa 20 000 automaadi osas.
Automaatide paigaldamine loob taristu, kuid automaadi olemasolu kõrval on sama oluline see, et keegi seda täidaks ja tühjendaks. Ja et see kõik poleks liiga kallis ega liiga tahmane – on ju autosõitudest tekitatud CO2 üks suuremaid mõjutegureid kõikide logistikaettevõtete jalajäljes. Jah, DPD kontsern on saastekvootide ostuga oma saadetised süsinikuneutraalseks saanud, kuid Eesti jaoks on sellest praktikas olulisem elektrikaubikute kasutuselevõtt. DPD Eesti on sellega väga hea alguse teinud ning teised peavad samu plaane. Kõrvalepõikena võib öelda, et seda mitte ainult transpordis – Omniva näiteks juba sorteerib pakke keskkonnasõbralikult, sest logistikakeskus töötab suures osas päikeseenergia jõul.
Muidugi pole ka elektrikaubik imelise nullmõjuga ning selle kasutamisel on kindlasti omad keerukused. Ent isegi kui keskkonnamõju kõrvale jätta, siis kulukuse aspekt jääb – kui iga ettevõte hakkab oma pakiga sõitma tuhandete või kümnete tuhandete lisanduvate võrgupunktide vahet, on see kliendile ebamõistlikult kallis või võrgustiku tasuvusaeg ebamõistlikult pikk.
Samm-sammult kodulähedase teenuseni
Omniva on arvutanud, et Eesti oleks kliendi jaoks mõistlikult kaetud ning ka logistika mõistlike kuludega tagatud, kui automaat oleks igas Eesti külas, kus elab vähemalt 150 inimest. See tähendaks üle Eesti tuhande automaadi paigaldamist ning tegu oleks avatud võrgustikuga, mida saaksid kasutada nii kohalikud ettevõtjad kui teised kullerfirmad. Ent seegi (võttes sisse ka logistikakomponendi, mida Cleveroni investeeringutaotluses pole) tähendaks väga mitmeid miljoneid, mida isegi hoolimata rekordiliselt hästi läinud aastast ettevõttel praegu võtta pole.
Jõudmaks kodulähedase teenuseni samm-sammult, on Omniva tänavuse värske investeerimisotsuse valguses jõudmas senise ca 900 elanikuga kohtadest juba 700 ja väiksemagi elanikearvuga kohtadesse. Ja need numbrid pole kivisse raiutud reegel – juba praegu on Omniva automaate ka väiksemates kohtades, kus pakiliiklus ja selle järele vajadus on suur.
Omniva majandusseisust on viimasel ajal palju juttu olnud, nii et mõni sõna ka selle kohta. Kuna 2019.a lõpetas ettevõte kahjumiga, iseloomustas 2020.a tegevuses suurema efektiivsuse leidmine. Selle käigus jõudsime suurema strateegilise muutuse vajalikkuseni: vajaduseni pakkuda kliendi vaates ühtset ja terviklikku teenust, eraldamata seda posti- ja pakiteenuse osas. Ja eesmärk pole siin mitte ainult efektiivsus, vaid ka pööramine näoga rohkem kliendi vajaduste suunal: tulla teenusega kliendile lähemale ning muuta teenus kliendile tegelikult kättesaadavaks, ka maapiirkonnas ja äärealal elavatele inimestele.
See kõik tähendab fookust kliendikogemusele. Nii nagu e-kaupmeestel oli kevadel oluline kiiresti luua e-pood, siis tänaseks lihtsalt e-poe olemasolust enam ei piisa ja võidab see, kelle e-pood on suurema kasutajamugavusega ning kellel on kõige tugevam ja kliendile orienteeritum ehk lähedasem tarnepartner. Selleks partneriks saamise nimel tulebki tegutseda.
Nii ongi Omniva strateegiliseks arengusuunaks järgnevate aastate jooksul postiteenuse ja pakiteenuse ühendamine ühtseks teenuseks. Selle valguses näeme ka vajadust minna praegustelt postivõrku kirjeldavatelt nõuetelt (mis muide ei sisalda sõnagi pakiautomaatide kohta!) teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti kirjeldavatele nõuetele. Seegi on teema, mis e-kaubanduse kasvu valguses kiiret lahendust vajab. Klient, nagu öeldud, tahab oma pakki kätte saada kiiresti, talle sobival ajal ja kodu lähedal.