Omniva juhatuse liige Kristi Unt räägib populaarsetest logistika- ja postivaldkonna innovatsioonidest ning juurdleb, milline on nende potentsiaal lähemas ja kaugemas tulevikus.
- Ratastel pakirobot
Ratastel pakirobotite parim näide on Eesti oma Starship Technologies kuuerattaline pakirobot. Ka Omniva on pakiroboteid koos spetsiaalselt nende transpordiks kohandatud kaubikuga testinud. Paari aasta taguse pilootprojekti järeldus oli toona, et lahendusel oleks jumet kui asustus oleks tihedam ning rahvas oluliselt agaram pakke tellima. Hea näide, kus pakirobotid edukalt toimivad on suured ning tihedalt asustatud välismaa ülikoolilinnakud, kus toimub nii ekspress-pakivedu kui ka toiduvedu.
Küll aga on näha, et traditsioonilist kullerit robot veel niipea asendama ei hakka. Volikirjade, allkirja võtmise ja muu sarnasega robot veel hakkama ei saa. Täna puudub lahendus ka selle osas, et inimene ja robot ei peaks füüsiliselt kohtuma. See on olnud traditsioonilise kullerteenuse põhiline kitsaskoht näiteks pakiautomaadi kõrval.
2. Droon
Igale innovatsioonile on teatud sihtgrupp ning sobiv keskkond ning meie hinnangul Eesti enamasti seda droonivedudeks ei ole. Mõne aasta tagune logistikamaailma droonientusiasm on tänaseks oluliselt vaibunud ning perspektiivikamana nähakse viimase miili pakkumisel muid tehnoloogiaid. Küll aga õigustavad droonid end just sellistes piirkondades, kus muud transpordivahendid jäävad hätta – näiteks mägised või soised piirkonnad või siis tihe väikesaarestik. Võimalik, et ka Eestis leidub seda sorti tarneks sobivaid piirkondi, kuid nende puhul on pakimahud tõenäoliselt kaduvväikesed. Droonipiloot on Omnival veel tegemata, aga kui leiame selleks sobivad tingimused, siis ei jää see kindlasti tulemata.
3. Eramaja pakikapp ehk personaalne pakiautomaat
Tõenäoliselt selles nimekirjas kõige kiiremini realiseeruv innovatsioon, kuivõrd üksjagu eramaja pakikappe on Eestis juba kasutusel ning vastava tehnoloogia pakkujaid sealhulgas mitu.
Koroonapandeemia andis sellesse innovatsioonisektorisse tugeva tõuke kuivõrd enamik inimesi viibisid suurema osa ajast kodus ning kaupade ostmine e-poest on muutus normiks. Kahtlemata liigub trend sinnapoole, et pakiautomaadid muutuvad väiksemaks ning liiguvad inimeste kodudele üha lähemale, kuniks jõuamegi nn personaalsete pakiautomaatideni. Täna on nende puhul veel selgelt tegu mugavusteenusega, kuid kaugemas tulevikus võiks see olla osa paki- ja postivõrgust nagu seda täna on postkast.
Peamisteks probleemkohtadeks on täna tehnoloogia hind ning kättesaadavus erinevate teenuste lõikes. Tõeline võit sellest tehnoloogiast saabuks juhul, kui sinna saadetavad saadetised kõigepealt kokku kogutaks (perioodika, kirjad, kullerpakid) ning siis korraga kliendini toimetataks. Samuti võiks tekkida sealt ka saadetise teelepanemise võimalus. Saadetiste konsolideerimine võimaldaks hoida madalal ka teenuse keskkonna jalajälje, mis iga paki eraldi transpordi puhul väga suureks käriseb.
4. Iseteenindusel põhinev automatiseeritud postkontor
Kuigi tegu pole niivõrd populaarse innovatsiooniga nagu droon, siis võib automatiseeritud teeninduspunkti kasutegur olla isegi märkimisväärselt suurem. Iseteenindusel põhinevat postiteenuste automaati on juba mitmel pool välismaal katsetatud ning selle eesmärk on parandada postiteenuste kättesaadavust piirkondades. Ajal, mil postiasutuste külastatavus on langustrendis ning inimesed eelistavad iseteenindusel põhinevaid kanaleid, võib just selline nn automaatne postkontor olla 24/7 kättesaadav alternatiiv traditsioonilisele postiasutusele. Kombinatsioon lähedalasuvast pakiautomaadist, iseteenindusel põhinevast postkontorist ning kirjakandjatel tuginevast personaalselt postiteenusest võikski tulevikus tagada tervikliku ning hästi kättesaadava postiteenuse.
5. Isesõitev pakiautomaat
Teoorias võiks selline masin sobivates piirkondades rakendust leida küll. Ühelt poolt võimaldaks pakiautomaadi kontseptsioon pakke konsolideerida, automatiseeritus tähendaks logistikaettevõttele väiksemaid püsikulusid ning klient saaks paki ka kodu lähedalt kätte. Küll aga tähendaks see taas, et inimene ja masin peavad kokkulepitud ajal kokku saama. Tänasel päeval on aga küsimus pigem selles, kuidas kallis masin end tasa teenib, kuidas see tänases liiklussüsteemis hakkama saab ning millal meie seadusandlus selliseks tehnoloogiaks valmis on.
Mis on tänase pakiautomaadi tulevik?
Näeme, et vähemalt järgmise viie aasta jooksul pole tänasele pakiautomaadile mitte ühtegi arvestatavat konkurenti. Pakiautomaat on samal ajal väga keskkonnasõbralik kui ka efektiivne tarnekanal. Klient tuleb oma pakile järgi peamiselt muude toimetuste kõrvalt ning kuller saab ühe sõiduga kohale toimetada sadu pakke.
Pigem kohanduvad tulevikus ka pakiautomaadid vastavalt nõudlusele ja keskkonnale. See tähendab, et tekib üha rohkem erinevaid tüüpi pakiautomaate, mis on fokusseeritud erinevatele kasutajatüüpidele ning disainitud erinevate keskkondade jaoks. Näiteks võiksid toidukaupluste kõrval asuvad automaadid tulevikus tagada ka toidukaupade väljastamiseks sobivad tingimused. Samuti võiks kaugemas tulevikus avaneda kliendile võimalus suurte kaubanduskeskuste juures konkreetset pakiautomaadikappi rentida, et siis kõikide teenusepakkujate pakid ja kaubad ühte lahtrisse saada.
Kuna automaadid jõuavad ka väiksematesse asulatesse, peab automaat ka oma mahukuselt väiksemaks ning lihtsamaks minema, et see piirkonna vajadustele vastaks. Selleks, et jõuda kõikjale peab tehnoloogia ka odavamaks minema. See tähendab, et tõenäoliselt muutub automaadi riistvara lihtsakoelisemaks. Näiteks kaovad väiksematelt pakiautomaatidelt ekraanid ning automaat on kasutatav telefoniga (ja mitte ainult nutitelefoniga).
Kindlasti paraneb ka kasutajamugavus, et automaadi kasutamine oleks tänasest veelgi lihtsam ning muretu igas vanuserühmas kasutaja jaoks.
Kuigi pakiautomaati võib pidada üheks kõige keskkonnasõbralikumaks tarnekanaliks, siis ka siin jagub tulevikus veel arenguruumi. Miks mitte ei võiks tulevikus pakiautomaadid töötada näiteks päikeseenergia toel?