Äripäeva saates „Jätkusuutlik ja roheline“ käisid rääkimas jätkusuutlikkusest postiteenuse korraldamises meie juhatuse liige Kristi Unt ja operatsioonide juht Evert Rööpson.
Milliseid lahendusi võtab kasutusele riigi postifirma Omniva, et olla jätkusuutlikkuse vallas suunanäitaja, kuuleb saates “Jätkusuutlik ja roheline”, kus keskendutakse innovatsioonile ning kestlikkusele paki- ja postiäris.
Juttu tuleb juhtimisest ja töötajatest, automatiseerimise vajalikkusest, aga ka sellest, kuidas toetada elu igas Eestimaa nurgas. Postiteenuse pakkujana tuleb jõuda igasse väravasse ja iga kliendini, samal ajal hoida logistikaga seotud keskkonnamõju madal ja sõiduringid mõistlikud.
Jätkusuutlikkus on osa igast tegevustest
Kuidas Omnivas lähenetakse jätkusuutlikkusele ja miks on see oluline logistikaettevõttele?
Kristi Unt (K. U.) – Nii jätkusuutlikkus kui vastutustundlikkus käivad meie vaates käsikäes ja see on seotud kõigega, millega me ettevõttes tegeleme. Nii inimeste juhtimisel, organisatsiooni kultuuri arendamisel, meie protsessides kui ka selles, kellega koostööd teeme. Äriettevõttena on meie eesmärk äritulemuste toomine. Aga üha olulisem on, kuidas me neid äritulemusi toome.
Kuidas olete teie need teemad ettevõttes jaotanud? Kas on olemas eraldi vastutav isik, kelle töölauale koonduvad kokku jätkusuutlikkusega seotud teemad, või on need jaotunud osakondade ja juhtide vahel?
Evert Rööpson (E. R.) – Usume, et kui ainult üks inimene tegeleks jätkusuutlikkuse või vastutustundlikkusega, siis ei hakkaks organisatsioon päriselt selles rütmis elama. Selleks, et oleksime jätkusuutlikud igas tahus, peab see olema osa nii iga juhi kui töötaja mõttemaailmast. Seetõttu on need teemad jaotatud ka ühtlaselt.
Mitmed ettevõtted on öelnud, et kuigi jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse teemadega on tegeldud juba aastaid, on süsteemne lähenemine tulnud paari viimase aastaga. Kuidas on sellega Omnivas?
K. U. – Ka Omnivas on see nii olnud. Viimase paari aasta jooksul on meie senisest süsteemsem tegevus saanud ka tunnustust, mis näitab, et liigume õiges suunas: 2020. aastal pälvisime nii sotsiaalministeeriumi välja antava vastutustundliku ettevõtluse kui ka peresõbraliku ettevõtte kuldtasemed.
Kuidas Omnival praegu läheb?
K. U. – Läheb väga hästi. Eraldi võib vaadata reguleeritud teenust ehk postiteenust, kus toimetab peamiselt Omniva, kuid reklaamimahu ja ärikirja turul ka Express Post, ning pakisaatmisteenust. Et e-kaubandus on tõusnud raketina taevasse, annab see mahtusid kõikidele turul olijatele. Samas on ka arenguruumi. Rääkides vastutustundlikkusest või keskkonnasõbralikkusest, siis tõsi on, et kaubanduskeskuste ees on erinevate ettevõtete pakiautomaadid. Jõuluajal täidab kuller igat masinat kaks korda päevas. Seega tervikuna äri nii keskkonnasõbralik veel ei ole, kuid ärilises mõttes läheb meil hästi.
Riigiettevõttena lasub teil teadlik suunanäitamise kohustus. Milles teete oma konkurentidele silmad ette, kuid olete ühtlasi ka neile eeskujuks?
E. R. – Soovime tõesti olla suunanäitajad, sest usume siiralt selle vajalikkusesse. Aastaid tagasi pakiautomaatide võrku luues polnud me küll esimesed Eestis, küll aga Lätis ja Leedus. Kuigi klient pakiautomaate ei küsinud, lõime me endale seal ise turud ja nüüdseks on Balti riigid maailma top kolme riigi seas, kus toimetatakse enim pakke klientideni just läbi pakiautomaatide. Ühelt poolt oleme võtnud endale rolli luua uusi, innovaatilisi lahendusi, kujundades nii turgu kui klientide harjumusi ja ootuseid. Teisalt proovime reageerida klientide ootustele ja vajadustele nii kiiresti kui võimalik.
K. U. – Jätkusuutlikkuse aspektist on oluline ka see, et postioperaatorina peame jõudma igapäevaselt ca 600 000 väravasse. Me tahame hoida elu maal nii meie klientide kui töötajate jaoks. Maapiirkondades pole töökoha leidmine väga lihtne, kuid lähtudes Omniva väärtustest ja kultuurist soovime, et nad oleksid hästi hoitud. Seega pakume neile võimalust töötada kodukoha lähedal.
Kliendilähedus ja nutikad teenused
Poleemikat tekitab väikekohtades toimuv. Jääb mulje justkui riik kaugeneks: teenused koonduvad keskustesse, postkontoreid suletakse. Kuidas kõigini jõuda ja kuidas see teil täna õnnestub?
K. U. – Postkontoreid suletakse, kuna kliendid ei soovi seal täna käia. Soovitakse postiteenust, kuid mitte minna kuskile füüsilisse punkti. Täna pakub Omniva väga mugavalt telefonikõnega koju tellitavat personaalset postiteenust, mis tähendab, et kliendile sobivasse kohta – koju või kontorisse – tuleb piirkonna postikuller, kellelt saab osta kõiki postkontoris saadaval olevaid teenuseid. Kui asukoht on lähimast postiasutusest kaugemal kui viis kilomeetrit, on see teenus ehk kohaletulek tasuta. Seda teenust kasutavad mugavusteenusena ka päris paljud linnainimesed, kuid neile lisandub siis teenustasuna viis eurot.
E. R. – Meie pakiautomaadi võrk on kasvanud iga aastaga üha suuremaks. Oleme jõudnud klientidele aina lähemale. Kui linnas saab vajalikud tossud, kingad ja kosmeetika kätte lähedal asuvast ostukeskusest, siis maapiirkonnas tuleb samade toodete kättesaamiseks sõita maha pikk maa. Pakiautomaati kasutades saab tellida need aga praktiliselt oma koduukse ette. Meie teenus toob inimestele üle kogu Eesti maailma palju lähemale. E-kaubandus ja meie teenus võimaldavad maal elavatel inimestel osta linnainimestega samadest poodidest. See on meie jaoks väga oluline.
Pakiautomaatide nõudlus järjest kasvab. Kuhu on neid plaanis paigaldada ja kui palju peaks neid üle Eesti olema, et inimesed oleksid rahul ja saaksid teenindatud?
K. U. – Täpset numbrit on väga raske öelda. Täna on Omnival Eestis 288 pakiautomaati. Suve jooksul laieneme veelgi ning uus partii pakiautomaate tuleb sügisel. Omniva on lisaks alustanud Eesti turul ka mobiilsete pakiautomaatide teenuse pakkumisega. Nendega saame hetkel testida nii uusi asukohti kui viia neid vajadusel kõrgmahu piirkondadesse tavalistele pakiautomaatidele appi. Lähtuvalt maailmatrendidest ning meie soovist olla vastutustundlikum ja jätkusuutlikum, oleme välja töötamas ka uue põlvkonna pakiautomaate. Loodetavasti jõuavad need turule järgmisel või ülejärgmisel aastal. Hetkel on need väljatöötamisjärgus.
Mingit vihjet, mida see täpselt tähendab?
K. U. – Ilmselt vähem elektroonikat, pakiautomaadi kasutamine toimuks rohkem kliendi mobiiltelefoni abil. Nii kaoks tootmiselt ära kõik, mis pole keskkonnasõbralik. Tänaseks oleme juba loonud mitmeid nutikaid lahendusi. Näiteks panemekliendi samasse pakiautomaati tellitud pakid ühte lahtrisse ja vabastame sellega lahtreid teiste klientide pakkide jaoks. Oleme loonud ka erinevaid „rätsepalahendusi“, mis ei jää kuidagi alla pakiautomaadi mugavustele. Näitena võib tuua väikesaarte toetamise. Kuna Vormsil puudub pakiautomaat ja kullerteenus on reeglina kulukam pakiautomaati kauba tellimisest, pidi Vormsi rahvas käima oma e-poe ostudel järel mandril. Tänaseks osutame Vormsil, Ruhnul ja Kihnul aga virtuaalse pakiväljastuse teenust, mis tähendab, et kliendil on võimalik valida sobilik pakipunkt ning tellida saadetised otse saarele. Ostud jõuavad väikesaarte klientideni meie postikulleri abil.
E. R. – Pakiautomaat on kliendile paki saatmiseks ja saamiseks mugav ning tõenäoliselt ka kõige rohelisem paki kohale toimetamise viis. Kui Eestis on seda äri tehtud hästi juba kümmekond aastat, siis ülejäänud Euroopa ärkas alles koroonaajal. Pakimahtude suurenemisel nähti, et kullerkanal ei pea vastu ning klientidega kontakteerudes esineb nakatumisrisk. Meie nägime juba toona, et kui viiksime kulleriga iga paki kliendile koju, oleks selle jalajälg loodusele suurem sellest, kui koondaksime pakid kokku ühte kohta, kuhu saaksid siis kliendid ise järgi tulla. Ühe analüüsi kohaselt on pakivedu kõige rohelisem, kui klient asub pakiautomaadist ca 500 meetri kaugusel ning saab minna pakile järele, kas jala või rattaga. Nii ei pea sõitma ekstra kilomeetreid ega suurendama seeläbi oma jalajälge. Selles suunas liigume me hetkel pakiautomaatidega. Kliendile veel lähemale on suunatud juba muud lahendused, olgu selleks siis personaalne postiteenus või eramaja pakikapid.
K. U. – Võib-olla 500 meetrit on julge lubadus. Realistlikum on jääda viie minutilise rahuliku jalutuskäigu kaugusele.
E. R. – Linnades on juba praegu päris hea katvus. Samuti on meie pakiautomaadid väga hästi ligipääsetavad. Ma pole kohanud Eestis inimest, kes poleks näinud neid siin või seal ega teaks oma kodu ümbruses kahte kõige lähemat või siis ühte lemmikut pakiautomaati.
Pakkide saatmisega seostuv mõte. Hiinast on väga lihtne tellida odavat kaupa. See tuleb kiiresti kätte ja juhul, kui see ei sobi, saadetakse see tagasi. Võib-olla kogu see lihtsus ja mugavus hoogustab tarbimist ja teeb karuteene keskkonnale. Millist rolli näete teie selles postiteenuse pakkuja ja vahendajana?
E. R. – Hiinast tellimine on olnud alati suur küsimus. Kui jätkusuutlik ja roheline see on. Tihti unustatakse seal taustal ära, et ka paljud Eesti ettevõtted vahendavad Hiina kaupa, müües seda edasi oma klientidele. Me oleme alati öelnud, et tarbimine ei saa lõputult kasvada. See ei tähenda, et meil saaks äri otsa. Küll aga peab see olema jätkusuutlik. Me oleme toetanud ja üritanud koostööd laiendada nende ettevõtete ja turul toimetajatega, kes vahendavad korduvkasutatavaid või nii-öelda järelturu kaupu. Meil on hea koostöö näiteks osta.ee keskkonnaga, kuid analoogseid platvorme on veelgi. Tegelikult peab tarbima ise mõistlikult. Meie roll on toimetada sinuni pakk võimalikult keskkonnasäästlikult.
K. U. – Võlusõna meie äris on konsolideerimine. Meie saame koondada suuremad mahud ja vähendada seeläbi keskkonna jalajälge. Aeg-ajalt teeme ka üleskutseid mõistlikule tarbimisele, kutsudes inimesi tellima ikka seda, mida päriselt vajatakse.
Omnivas on saab töötada igal pool üle Eesti
Räägime jätkusuutlikkusest tööandja vaates. Mida teete selleks, et olla atraktiivne tööandja ajal, mil konkureeritakse meeletult töötajate pärast?
K. U. – Meile on Omnivas oluline töötajate areng, et nad tunneksid ennast hästi ja tahaksid meil töötada. Samuti hindame töö- ja eraelu tasakaalu ning proovime olla võimalikult paindlikud töötegemise asukohtade vaates: me ei nõua igapäevaselt kontorisse tulemist. Teisalt ka kogu arendamine. Kaks aastat järjest oleme korraldanud suveakadeemiat, kus jagame uue põlvkonnaga oma teadmisi näiteks logistikast ja postiteenusest.
Kui palju teil töötajaid kokku on?
K. U. – Omniva grupis töötab umbes 2500 inimest. Neist AS Eesti Postis ehk Eestimaa pinnal 1800 ringis. Et meid jagub igasse Eestimaa nurka, on meid üsna palju.
Võiks eeldada, et nii postikullerid kui kirjakandjad vahetuvad tihti. Kuidas sellega lood on ja kuidas neid töötajaid hoida?
E. R. – Tööjõu voolavus on piirkonniti ja üksuseti üsna erinev. Osades töölõikudes vahetuvad inimesed kiiremini, teistes on aga väga staažikaid ja lojaalseid töötajaid. Meie jaoks on oluline, et töötaja tunneks end alates esimesest minutist Omnivas oodatuna. Et teda juhendataks, varustataks vajalike töövahenditega ja tema kõrval oleks juht, kes aitaks sisse elada. Ma arvan, et see on kõige olulisem. Tihti arvatakse, et palk on ainuke tööle jäämise või sealt lahkumise põhjus. Jah, palk on oluline komponent, kuid selle kõrval on ka palju muid väärtuseid. Meie näeme, et kui su eluratas on terviklik, sa oled õnnelik nii tööl kui kodus, teed sa oma tööd hästi. Meie katsume inimesele pakkuda tööõnne.
K. U. – Meie üks väärtus on hoolimine. Me tahame, et meie töötajad tunneksid, et me hoolime ja nad on hoitud. Tööjõu voolavus võib olla suurem suurlinnades, kus inimestel on rohkem valikuvõimalusi.
E. R. – Samas peavad olema ka protsessid võimalikult lihtsad, et töötaja vahetumisel oleks sisseelamine kiire ja töö arusaadav. Mida lihtsam ja lollikindlam on protsess, seda kergem on meil leida kõrgmahu perioodil – peamiselt novembris ja detsembris – ajutiselt lisatöötajaid, olgu need siis uued inimesed või meie enda kontoritöötajad.
Kas vastab tõele, et kõige rohkem võitlete tööjõu pärast Boldi ja Woldiga?
K. U. – Mingil määral kande- või kullerteenuse vaates, kuid tegelikult mitte. Tallinnas on tulenevalt meie logistikakeskuse paiknemisest Jüri lähedal meie peamisteks konkurentideks tööjõuturul teised seal paiknevad laondusega tegelevad ettevõtted. Me kõik ootame ning soovime endale tööle neid samu inimesi.
Kiiresti muutuv tegevuskeskkond, uued investeeringud ja elektrilised sõidukid
Millist mõju on sõda avaldanud Omnivale?
E. R. – Sõda on pärssinud eelkõige meie rahvusvahelist äri Ukraina suunal. Sõja esimesest päevast alates oleme soovinud pakkuda oma oskusi ja tuge. Seetõttu õnnestus meil teha koostööd mitmete heade vabatahtlike organisatsioonidega, aidata oma nõu ja jõuga nii Eesti-sisese kui rahvusvahelise transpordi korraldamisel. Esimestel kuudel transportis Omniva ligikaudu 40 veokitäit kaupa Ukraina suunal. See pole teps mitte väike kogus. Ukraina inimesed on olnud tänulikud ka võimaluse eest saata läbi Omniva Eestist tasuta humanitaarabipakke oma Ukraina lähedastele.
K. U. – Oli tore näha Eesti ettevõtteid, kes panid tol hetkel omavahel seljad kokku. Ja me ei aidanud mitte ainult veoteenusega, vaid ka pakendamise ja ladustamisega. Lisaks andsime välja Ukraina margi. On olnud hea meel olemas olla.
Omniva investeeris hiljuti uude sorteerimisliini. Kuidas see aitab erinevaid kulusid kokku hoida ja mõjusid vähendada?
E. R. – 2018. aasta novembrikuus avasime uue sorteerimiskeskuse, kus hakkasime varasemaga võrreldes pakke märksa automatiseeritumalt sorteerima. Alati on arvatud, et kuller kannab kätel pakke ühest pakiautomaadist teise. Täna saame uhkusega näidata oma paljuski automatiseeritud töövoogu. Meie eesmärgiks on pakkuda inimestele järjest mõtestatumat tööd, et tulevikus poleks meil mitte veel rohkem postikullereid ja pakisorteerijaid, vaid robotite insenerid ja operaatorid. Pakkide sorteerimine on logistikaahelas kindlasti üks kõige kergemini automatiseeritavaid lõike. Sellest alustasime ka meie. Lähiaastate jooksul kavatseme täiendavalt automatiseerida täna veel käsitööliselt tehtavaid lõike. Logistikakeskuse ehitamisel panime ka katusele pea 1700 päikesepaneeli. Nüüd keskuse laiendamist planeerides on meil laual kõikvõimalikud rohelised ehitusmaterjalid, sealhulgas täiendavad päikesepaneelid.
K. U. – Täna saame öelda, et kui me poleks tollal otsustanud automatiseerida, oleks pakimahtudest lähtuvalt olnud koroonaperioodi väga raske üle elada. Omniva grupina oleme kohe tegemas järgmist investeeringut Kaunases, kus avame veelgi suurema ja kaasaegsema sorteerimisliini. Kuna Leedu pakimahud kasvavad järjepidevalt, annab sealne automatiseeritus veelgi suurema võidu.
Üks suur osa jätkusuutlikkusest ja keskkonnajalajäljest on transport. Mida annab selles osas ära teha?
E. R. – Transpordis on kaks suurt küsimust: mitu kilomeetrit päevas sõidame ja milliste sõiduvahenditega neid kilomeetreid läbime. Igapäevaselt peame leidma kõige optimaalsemad logistilised lahendused, läbimaks võimalikult vähe kilomeetreid. Et aga kirja ja perioodika mahud vähenevad, kuid samas pakimahud järjepidevalt kasvavad, lisandub juurde uusi pakiautomaate. Seega ei saa me kunagi istuda jalad kõhu all, vaid peame järjepidevalt oma ringe ümber vaatama ja optimeerima. Teine oluline teema transpordis on sõiduvahendid. Kuna logistikasektor – eriti just viimase miili osas – läbib väga palju kilomeetreid ja moodustab suure osa maailma sõidupargi CO2-heidetest, liiguvad kõik elektriliste sõiduvahendite poole. Tänaseks oleme endale soetanud esimesed kümme elektrilist kaubikut. Järgmisel aastal lisandub täiendavalt veel 50. Lisaks oleme koos Eesti ettevõttega Vok Bikes alustanud pilootprojekti, viies tihedama asustusega linnalisemates piirkondades saadetisi kohale 14 elektrilise kaubarattaga. Ka vokke muretseme lähiaastatel juurde.
K. U. – Tegelikult on olemas ka täiesti roheline tarneahela ring. Täna saame sorteerida päikese jõul, laadida oma autosid nende samade logistikakeskuse katusel olevate paneelidega ja lõpuks viia elektriautodega kohale ka saadetised.
Kas meil on midagi üle võtta veel laiast maailmast?
E. R. – Meie sektor peab täiendavalt automatiseerima. Tulenevalt madalatest tööjõukuludest on paljud ka teistes sektorites toimetavad Eesti ettevõtted lükanud edasi investeerimist automatiseerimisse. Nüüdse tööjõukulude kiire kasvu olukorras on see aga möödapääsmatu.
Fookuses on vastustundlikkus ja keskkonnahoid
Mida vajab Omniva oma koostööpartneritelt, et muuta seda ahelat veelgi jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks? Üheks teemaks on kindlasti pakendid.
K. U. – Jah, osaliselt oleme juba alustanud pakendite keskkonnasõbralikumaks muutmisega. Omniva e-poes müüme hetkel villa- ja korduvkasutatavaid pakendeid. Täna puudub Eestis aga hea korduvkasutatavate pakendite ringlus. Meie ootame selle välja arendamist.
E. R. – Me usume, et selle tulek on aja küsimus. Täna tegelevad sellega start-up’id. Loodame, et nad saavad hoogu juurde. Kui rääkida laiemalt sellest, mida ootame meie oma partneritelt ja vastupidi, näeme, et väga paljud e-poed tunnevad huvi, mida teeme meie jätkusuutlikkuse jaoks. Ühiskonnas muutuse saavutamiseks peab see olema laiapõhjaline, kõik peavad seda tahtma ja sellega tegelema.
Kuidas hindate oma kogemust süsiniku jalajälje mõõtmisega? Kas peaks kartma, et see on meeletu protsess ja ei tasu ettevõtmist?
E. R. – Kindlasti tasub see ette võtta, see pole keeruline protsess. Oma tänast jalajälge teadmata on keeruline mõõta oma muudatuste ja tegevuste mõju ning mõista, kas sa liigud õiges suunas.
K. U. – Mõõtmiseks tuleb leida endale sobivaim meetod. Samas selgi ei pea kokku panema mitte ainult ettevõtjad, vaid abi on vaja ka riigilt. Ettevõtjad võivad ju endale muretseda elektrikaubikuid, kuid kui puudub taristu nende laadimiseks, siis pole sel mõtet. Ootame, et riik paneks oma õla alla vastutustundlikkuse teemale.
Mille üle olete teie kõige uhkemad Omnivas jätkusuutlikkuse kontekstis?
K. U. – Ettevõttest endast alustades olen ma uhke, et meil on organisatsioon, kes hoolib ja tagab oma inimestele töökeskkonna, kus soovitakse töötada. Teiseks on mul hea meel, et arendusi planeerides ei analüüsi me pelgalt äritulemusi, vaid ka seda, kuidas me neid saavutame. Ja lõpetuseks on mul hea meel, et Omnivas räägitakse niivõrd palju jätkusuutlikkusest. See aitab hoida fookust õiges kohas ning loob tunde, et sa pole selles üksi: nii partnerid kui kliendid hoolivad sellest. Mul on hea meel, et Omniva suurune ettevõte suudab olla paindlik ja kohanemisvõimeline.
E. R. – Isiklikus vaates paneb mind Omniva üle uhkust tundma just ettevõtte ambitsioon edendada jätkusuutlikkust laiemalt. Arvestades kõiki meie üksuseid-osakondi-gruppe, ei tegele jätkusuutlikkusega mitte ainult üks inimene, vaid kogu ettevõttes oodatakse, et neid printsiipe järgitaks oma vastutusvaldkonnas tuldaks välja uute ideedega, kuidas teha enamat.
Intervjueeris Mai Kroonmäe ja ja toimetas Henriette Liis Meeliste.
Saadet saab järelkuulata Äripäeva kodulehelt https://www.aripaev.ee/saated/2022/07/20/omniva-ihkab-olla-suunanaitaja-mitu-pakki-uhte-kappi-elektrirattad-ja-mobiilsed-automaadid