Postiteenus otsib jätkusuutlikumaid lahendusi

Kogu maailmas saadetakse üha vähem kirju ning kahaneb ka paberile trükitud ja postkasti saadetavate arvete hulk. Eri riikides on langustempo erinev ning loomulikult on see kiirem edukalt toimivates e-ühiskondades. Eestis on kirjamahud langenud viimase kümne aastaga kolm korda. Mediacomi 2017. aasta postiteenuste uuringust selgus, et üle kolmandiku eesti inimestest pole aasta jooksul saatnud ühtegi kirja ega postkaarti, veidi enam kui viiendik ei plaani seda teha ka tulevikus.

Jätkuvat kiiret kirjamahtude kahanemist aitaks peatada vaid tarbijatrendide muutus. Samas maailm ja keskkond milles elame, muutub kiirelt. Oluline infovahetus on liikunud tänasel päeval erinevatesse elektroonilistesse kanalitesse nagu sotsiaalmeedia, e-kirjad ning mobiilside. Seetõttu ongi kirjasaatmine tänapäeval muutunud pigem nišitegevuseks ning mitte info vaid pigem emotsiooni edastamiseks.

Kuni on aga kasvõi üks kiri, on vaja see kohale viia. Olukorra teeb keerulisemaks, et pole ju teada, kust, millal ja kuhu seda saata soovitakse ning seepärast tuleb pidevas valmisolekus hoida kogu võrgustikku. Nii et postiettevõtted peavad otsima võimalusi, kuidas tagada neis tingimustes klassikalise postiteenuse osutamine. Raha nende kulude katteks ei tule ju ka postiettevõttele kuskilt mujalt kui nendesamade inimeste käest ning teenuse hinda ei saa tõsta ülemäära kalliks.

E-riigis Soomes, kus kirjad, arved ja muud materjalid on sarnaselt Eestile suures osas arvutisse kolinud, hakkab Soome Post teisipäeviti postkasti toimetama ainult ajalehti ja lühikese säilivusajaga laborimaterjale, kuid muud teisipäevased postisaadetised tuuakse kätte järgmisel päeval.

Teisipäev on küll päev, mil postisaadetisi – kirju, arveid, otsepostimaterjale jm  – saadetakse Soomes kõige vähem, kuid siiski võib see samm esmapilgul ehmatavana mõjuda. Kuid lähemalt vaatama hakates on kaotused siiski väikesed.

kirjad

Enamik kirju inimeselt inimesele on ammu muutunud eeskätt emotsioonide, mitte kiire info edastamiseks: jõulukaardid, sünnipäevakaardid, tervitused reisilt… Enamasti – isegi sünnipäevatervituste puhul – pole ju oluline, jõuavad nad kohale päev varem või hiljem, sooja emotsiooni ja meelespidamise sõnumit kannavad nad ikka. Arvete maksetähtajad on üldjuhul nii pikad, et päevane viivitus arve kättetoimetamisel pole määrav. Ning otseposti – näiteks sooduskampaaniate, valimisreklaami, infotrükiste jms – postituste planeerimisel saab juba planeerimisfaasis selle teadmisega arvestada.

Teise sammuna on enamik lähiriike seadnud kirjade puhul sisse kaks kättetoimetamise kiirust. Kes tahab, et kiri toimetataks kätte kohe järgmisel päeval, maksab rohkem. Kes ei vaja nii kiiret kohaletoimetamist ning nõustub, et kiri toimetataks kohale 2-5 päeva pärast (riigiti on see vahemik erinev), maksab vähem. Igati mõistlik alternatiiv kliendi jaoks, sest ka jõulu- ja sünnipäevakaarte saab kättetoimetamiskiirust valides ju postitada sellega arvestades mõned päevad varem.  Ja mõnes riigis – ka siin näitena toodud Soomes – pole järgmise päeva kättetoimetamiskiirusega teenust kirjade puhul üldse, vaid kirjad toimetatakse kätte kaks päeva hiljem.

Samuti on Soome Post astunud postimaailmas huviga jälgitavaid samme alternatiivsete teenuste pakkumiseks. Olgu selleks kirjakandjate pakutav muruniitmis- või lumerookimisteenus või muud variandid, mis võimaldaksid kanderingil tühja postikotiga liikuma pidava kirjakandja töö eest muud tasu saada.

Eestis on Omniva katnud traditsioonilise postiteenuse kahjumit vabaturul ja konkurentsitingimustes osutatavate teenuste eest saadud kasumist. Kuna aga postisaadetisi jääb üha vähemaks, siis see kahjum üha kasvab ning olukord pole ka meil pikalt jätkusuutlik. Nii tuleb ka meil erinevaid lahendusi otsida, kuid kindel on see – postiteenus kui selline ei kao ning kuni on kasvõi üksainus kiri, viime meie selle kohale.

Artikkel on varem ilmunud Maalehe veebiuudisena.