Oodates postiljoni sada aastat ja kauemgi

5. detsembril 2018 avati Eesti Rahva Muuseumis näitus „Postiljoni oodates“. Tegemist on Eesti Post 100 tähistamise raames loodud väljapanekuga muuseumi avatud hoidlas, kuhu on vaatamiseks eksponeeritud 1/10 muuseumi valduses olevast postiga seotud kollektsioonist. Eesti postiajalugu on oluliselt pikem kui sada aasta, nimelt riiklikult korraldatud lausa 380 aastat, mistõttu on justkui alati olemas olnud kommunikatsiooni viis rammusa ning mahlaka minevikuga. Näitusel saab uudistada kirjade ja ümbrike värvikirevat muutumislugu, erinevat tehnikat, mis on postitöötajatele läbi aastate (ka füüsiliselt) suurteks abimeesteks olnud ning väga uhket margikogu.

Armastatud ja purjutatud on alati

Erinevate ajastute kaupa välja toodud kirjade ja ümbrike kollektsioon võtab esialgu silme eest kirjuks. Pikemal süüvimisel ahmivad sõnad paberitelt vaataja mälestustesse, mille raames külastatakse nii sõda kui rahu, ning mis kainestavad digitaalmaailma inimest suuremalt mõtlema. Võrdlemisi pisikestele paberitele on kantud nii tervitusi, kui peenes kirjas mahutatud hingelugusid. Sisu mõistatamisega võib küll probleeme tekkida, sest käekirjad on uskumatult uhkelt maalitud, mistõttu tasub näitusele tulla koos isikliku luubiga. Juba tuttavamas käekirjas võib lugeda ühe mehe tervitust oma perele, et nad ei muretseks, ning tõdemist, et sõtta minemisest pole ilmselt pääsu. Kõrval kirjutab teine mees, kes leidnud telefoni asemel taskust margi, oma naisele, et ta kindlasti pole purjutamisega tegelenud ning kui kallis kirja saaja talle ikka on. Ühetaolistes fontides must-valge tekstiga harjunud tänapäeva silmadele mõjuvad ainulaadsed käekirjad ehedalt ja haaravalt. Inimesed on inimesed, lihtsalt ajad on teised. Sealt samast leiab ka näiteid esimestest reklaamidest, mis ümbrikutena postkastidesse potsatasid, lubades isegi miljoneid.

Morseaparaadid ja tuhanded templid

Posti- ja sideteenus lahutasid oma seni kestnud „abielu“ 1991. aastal, mistõttu on igasugused sidevahendid täiesti loomulik osa posti ajaloost ja imetlemiseks ka näituse külastajale. Telefoniaparaadi kulgemislugu on kindlasti nooremale külastajale veider nähtus, sest kuidas küll selliste monstrumite abil üksteistega ühendust saadi, ning postkontorites asunud telefonikabiinides viibides jõuab kohale karm fakt – kui sai otsa kopikas, sai otsa ka kõne. Soov kuulda kellegi häält oli eraldi ettevõtmine, milles oli kommunikaatori taga istuval sidetöötajal kanda oluline roll. Uudistamiseks on välja pandud nii olulised masinad nagu morseaparaat ja teletaip kui ka postitöös siiani olulised töövahendid nagu tembeldus- ja frankeerimismasinad. Näitusesaali ühte seina on asetatud riiulite kaupa templeid, umbes 2000 tükki, mis presenteerivad postiteenuse tervet riiki teenindavat laiahaardelisust ja tohutut käsitööd. Kokku on ERM-i Postimuusemi templikogus 11 834 templit, mille jäljendeid saab huviline takseerida ka internetis, muuseumide infosüsteemis MuIS.

Postmark – miniatuurne kunstiteos

Minevik ja olevik põimivad sõrmed näitusel just margikogu näol – kõiki Eestis välja antud 894 postmarki on võimalik vaadata suurelt puutetundlikult ekraanilt. Margid on eraldatud nii teemade, kümnendite, vormi kui ka kunstnike kaupa, alustades aastal 1918. välja antud esimese margiga ja lõpetades Eesti Post 100 auks ilmunud margiga, millel ilutseb ka Omniva logost inspireeritud 100. Markide maagia ei ole ainult filatelistide mängumaa, väikesed kunstiteosed kannavad endas uskumatult palju! Neis on nii ajastute nägu kui hõngu, kuidas Eesti lugu on kulgenud lisaks muule ka pisikeste taiestena kirjaümbrikute nurkades. Külastajale annan ülesandeks leida üles mark, mida ta ise kõige esimese nähtud margina lapsepõlvest mäletab – taaskohtumise rõõmu on kuhjaga! Boonusena on võimalik postmarke suurendada nii, et terve ekraan on näiteks pokude või Lotte naeratust täis.