DESI indeksi (The Digital Economy and Society Index) järgi on Eesti e-arvelduses Euroopas 12. kohal ning tänaseks kasutab e-arveid ligi 5000 Eesti ettevõtet ja asutust. Omniva Arvekeskuse seminaril rääkisid ettevõtte infoäri eksperdid, kuidas tulevikus arved ettevõtete vahel liiguvad.
Kui 2017. aastal olid e-arvete saatmise ja vastuvõtmise mahud ühes kalendrikuus PEPPOL Access Pointis (Euroopa Liidu poolt loodud ühine e-arveldus formaat) ületanud 2 miljoni piiri, siis sel aastal küündib see arvatavasti enam kui 5 miljoni e-arveni kuus.
“E-arveldus viib meid samm-sammult reaalaja majanduse suunas, mille tulemusena saab tulevikus äri oluliselt kiiremini teha,” ütles Omniva Arvekeskuse ärijuht Rain-Alari Külm. Muuhulgas avas Külm Arvekeskuse tulevikuplaane ja näitas Garage48 üritusel 48 tunniga tehtud demoversiooni uuest lahendusest. Viimane aitab reaalajas ettevõtte finantstegevusi jälgida ja analüüsida.
Lisaks märkis Külm, et ettevõtete arv, kes soovivad oma töötajale pakkuda mugavaid lahendusi arvete kiireks kinnitamiseks, on aastaga ligi 2 korda kasvanud. „Mina ei kujuta täna enam ette, et ma ei saa arveid kinnitada oma nutitelefonist lõunajärjekorras seistes või välislähetusel olles. See on juba aastaid minu igapäevane normaalsus,” lisas ta.
Ühtlasi rääkis Brüsselis CEF invoicing üritusel (How eInvoicing is connecting Europe: Building a digital single market ) osalenud Arvekeskuse ekspordijuht Margus Mägi, et reaalaja majanduse kontseptsioon on tõenäoliselt lähiajal suuremat tähelepanu saamas seoses Soome EL Nõukogu eesistumisega. „Reaalaja majandus on olukord, kus tehingud ja andmed on digitaalselt töödeldavas vormis, seejuures reaalajas ja standardiseeritud kujul. See on loomulik jätk arenevas ja järjest kiirema elutempoga maailmas,” sõnas Mägi.
Nii näebki Mägi, et järgmise aasta alguses kohustuslikule e-arveldamisele B2B tehingutes üleminev Itaalia võib positiivse efekti luua tervele Euroopale. Kuna aga PEPPOL võrgustikuga on liitunud ka näiteks Singapur, võime peagi näha e-arveldamist ka Euroopa ja Aasia vahel.
Paljudel riikidel on küll oma e-arvete formaadid, kuid kuna need ei ole ühtselt loodud siis tihti ei suuda süsteemid andmeid automaatselt riikide vahel liigutada. Samas on Euroopa Liidu riikide ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja omavahelise arvelduse teostamiseks paber-ja pdf-arvete asemel efektiivsemat meetodit. Esmane analüüs on näidanud, et Euroopa Liidul on võimalik e-arvete kasutusele võtmisega saavutada aastas 50-70 miljardit eurot kokkuhoidu.
OpenPEPPOL arendab ja hooldab e-arveldamiseks vajalikke komponente ( nt. PEPPOL e-delivery network) ja vajalikku dokumentatsiooni, et edaspidi saaksid nii ettevõtjad kui avalik sektor teostada e-arveldamist ja esitada elektroonseid hankeid. Selleks lepiti kokku, et luuakse ühine PEPPOL BIS formaat, et e-arveid saaks riikide vaheliselt liigutada.